Juhtmete ravi lume kaudu
Rääkides sellest parameetrist, on vaja kaaluda, mis see on suurem, seda väiksem on ülaltoodud teesite puhul väiksem, võib järeldada, et juhtmete liiga väike ristlõige ei aita kaasa praegu vajaliku mootori edastamisele doonori aku. Nüüd aga Ameerika tervishoiusüsteemist: sel on omajagu puudusi vastukaaluks selle ilmselgetele eelistele.
Meil kõigil on ärkamiseks põhjust vaja Minu jaoks piisas vaid 11 voldist Olete liiga viisakad, et küsida. Niisiis, las ma räägin teile. Ühel õhtul ülikooli teisel aastal, kui olin äsja naasenud tänupühade tähistamiselt, lollitasime me koos sõpradega ja otsustasime ronida parkiva reisirongi katusele. Rong lihtsalt seisis seal ja selle kohal rippusid juhtmed.
Tol hetkel tundus see hea mõte. Me olime oma elus kindlasti rumalamaid asju teinud. Ma ronisin rongi taga olevast redelist üles ja kui ma püsti tõusin, läks elektrivool mu käe kaudu sisse ja liikus alla, väljudes mu jalgadest ning oligi kõik.
Kas te suudate uskuda, et mu kell töötab ikka veel? Kõva kui kivi! Publik naerab Nüüd kannab seda minu toetuseks mu isa. Sel ööl algas minu suhe surmaga - minu enda surmaga ja samuti sai alguse minu elu patsiendina. See on huvitav sõna. Siis vist on igaüks patsient. Nüüd aga Ameerika tervishoiusüsteemist: sel on omajagu puudusi vastukaaluks selle ilmselgetele eelistele. Olen elukutselt raviarst, töötan hospiitsides palliatiivse meditsiini alal. Seega olen näinud hoolekande erinevaid tahke.
Ja uskuge mind: igaüks, kes hakkab tegelema tervishoiuga soovib tõesti ainult parimat. Kuid meie, kes me seal töötame, oleme tihti tahtmatud esindajad süsteemile, mis oma eesmärki ei täida.
Elektritraadiühenduse küttevea uurimine
Tegelikult on sellele küsimusele üsna lihtne vastus ja see seletab nii mõndagi: tervishoiusüsteemi keskmeks on haigused, mitte inimesed. See tähendab muidugi, et süsteem ei ole läbi mõeldud. Ja kuskil mujal ei ole süsteemi puudujäägid südantlõhestavamad ja võimalused selle parandamiseks põletavamad, kui rääkides inimelu viimastest päevadest, mil kõik on teravdatud ja kontsentreeritud. Pole rohkem teisi võimalusi. Minu tänane eesmärk on leida kontakt teiste teadusharudega, ning tekitada selle probleemipüstitusega loovat mõtlemist.
Milline traat on vajalik auto ravimiseks. Soovitused juhtmete valimiseks masina ravimiseks
Ma tahan tuua eesmärgi ja loovuse suremise kogemusse. Meie ees seisab üüratu võimalus see on universaalne küsimus nii indiviididele kui ka ühiskonnale: mõelda ja visandada ümber see, kuidas me sureme. Niisiis, alustame lõpust.
Enamike inimeste jaoks ei tähenda surm surnud olemist, vaid suremist ja kannatamist. See on väga oluline erinevus Et seda mõista, on vaja tõmmata joon vältimatu ja välditava kannatamise vahele.
Väljund : 19 V, 1.
Esimene on elu lahutamatu ja paratamatu osa ning sellega peab lihtsalt toime tulema ja kohanema. Vahel on hea näha midagi meist endast suuremat. See paneb asjad perspektiivi, nagu kosmiline kalibreerimine. Jäsemete kaotamisest sai tõsiasi, mis on nüüd paratamatu osa minu elust ning ma mõistsin, et ma ei saa seda tõrjuda, nagu ma ei saa tõrjuda iseennast.
Mul läks aega, et sellest aru saada. Veel üks hea asi vältimatu kannatuse juures on asjaolu et see tekitab sideme hooldaja ja hoolealuse vahel, kahe inimese vahel.
Nii toimubki tegelikult paranemine. Tõepoolest, kaastunne, nagu me eile juba kuulsime, on koos kannatamine. Teisalt aga on süsteemi seisukohalt vaadatuna suurem osa kannatusest ebavajalik ja süsteemi enda poolt loodud.
Sülearvuti LCD-Kaabel Asus Eee PC 900A 900 LED ekraani juhtmed 14G14F004300
Sellel ei ole mingit kõrgemat eesmärki. Hea uudis aga on see, et kuna Juhtmete ravi lume kaudu kannatused on inimese poolt loodud, on neist ka võimalik vabaneda.
- Crunch liigesed kogu keha ja ei tee haiget
- Bj Miller: Mis on elu lõpus oluline | TED Talk Subtitles and Transcript | TED
- Soovitused juhtmete valimiseks masina ravimiseks Iga kogenud juht mäletab kindlasti juhtumeid tema praktikas, kui auto ei õnnestu - Starter tohutu pingutusega muudab väntvõlli mitu korda ja rahustab krambivastaste krampide.
Me saame muuta seda, kuidas me sureme. Süsteemi muutmine viisil, et oleks võimalik teha vahet vajaliku ning välditava kannatuse vahel, on esimene kolmest põhimõttest, mis aitavad probleemile lahendust leida.
Lõppude lõpuks on hoolekandjate eesmärk kannatusi leevendada, mitte suurendada. Palliatiivse hoolekande süsteemis olen mina nii kaalutlev toetaja kui salvi nii, et ukski liige praktiseeriv arst.
Kiire vahemärkus: palliatiivne hoolekanne on oluline, kuid tihti vääriti mõistetud ning ei kätke endas ainult surmale eelnevat hoolekannet. See ei piirdu vaid hospiitsidega. Eesmärk on mugavus ja täisväärtuslik elu ükskõik millises etapis.
Nii et teadke, et te ei pea olema suremas, et saada abi palliatiivsest ravist. Las ma Juhtmete ravi lume kaudu teile Franki. Et ilmestada oma juttu. Ma olen Franki aastaid ravinud. Tal on süvenev eesnäärmevähk lisaks pikalt põetud HIV-le.
Elektritraadiühenduse küttevea uurimine - Nov 17, Igasugused elektriseadmed meie tootmises, teadusuuringutes ja elus on projekteeritud vastavalt teatud nõuetele ja ühendatud juhtmetega. Paratamatult on liinides suur hulk elektrilisi ühendusi ja traadiühendusi. Elektriseadmete sisemised elektriliited, enne kui tehas läbib üldiselt range kontrollkatse, enne katse toimimist üldjuhul probleeme pole.
Me ravime ta luuvalu ja väsimust, kuid enamuse ajast veedame me tema elu üle mõtiskledes, ja oma enda elu vaagides. See on Franki viis leinamiseks. Nii suudab ta kaotustega kohe tegeleda ning on seeläbi valmis ka oma eluga edasi liikuma. Üks asi on kaotus, kuid hoopis teine asi on kahetsus. Frank on alati olnud seikleja, ta oleks nagu otse Norman Rockwelli maalilt välja hüpanud ja ta ei talu kahetsust. Seega ei olnud üllatav, ühel päeval kliinikusse saabudes avaldas ta soovi Colorado jõe kärestikel sõita.
Kas see oli hea idee?
Võttes arvesse ohtu tema elule ja tervisele, ütleksid paljud, et ei ole. Ja paljud ütlesidki, kuid ta läks ikka, kuni tal selleks veel jõudu oli. See oli täiesti imeline reis: jääkülm vesi, kõrvetav kuumus, skorpionid, maod, ürgne loodus kajamas Suure kanjoni leegitsevpunastelt seintelt, kogu meie jaoks kontrollimatu maailma ilu.
Franki otsus, olgu see dramaatiline, on siiski täpselt see, mida teeks paljud meist, kui meil oleks piisavalt tuge, et aja jooksul teada saada, mis on meile parim. Suur osa tänasest probleemipüstitusest seisab perspektiivimuutuse taga. Kui ma pärast oma õnnetust kooli naasesin, muutsin ma eriala ja hakkasin kunstiajalugu õppima Visuaalset kunsti uurides arvasin ma, et õpin, kuidas midagi näha, kuid see oli mulle õppetunniks, sest ma ei saanud muuta seda, mida ma näen.
Vaatepunkt on asi, millega on võimalik mängida ning selle abil võib saada kannatusest kaunis õis. Kiire hüpe tänapäeva: praegu töötan ma San Fransiscos ühes imelises kohas, mille nimi on Zen Hospice Project ning meil on seal vaatepunkti muutmiseks oma väike rituaal. Kui meie hoolealune sureb, saabuvad surnukambri töötajad ning kui me surnukeha aia kaudu välja viime ja värava poole jõuame, teeme me pausi.
Igaüks, kel selleks soov on, kas residendid, pereliikmed, haiglaõed või vabatahtlikud või ka surnuvankri juhid, saavad jagada mõne loo või olla vaikuses samal ajal, kui me lahkunu lilleõitega üle puistame. See võtab paar minutit ning on südamlik mälestus, mis seob leina soojuse, mitte vastikusega. Võrrelge seda tavalises haiglas saadava kogemusega, kui on ülevalgustatud toad, mis on täis juhtmeid ja piiksuvaid masinaid ja vilkuvaid tulesid, mis ei kustu isegi siis, kui patsiendi eluküünal kustunud on.
Koristusmeeskond tuleb sisse, lahkunud viiakse minema ning see kõik tekitab tunde, nagu seda inimest polekski Juhtmete ravi lume kaudu olnud. Muidugi on see nii, et säilitada steriilsust, kuid haiglatel Kas kaed artriit? kombeks rünnata meie meeli ning parim mida me sealt loota võime, on selline tuimus, mille kohta võib öelda anesteesia, kuid mis ei ole kindlasti kunagi kaunis. Ma austan haiglate tegevust, ma olen ise tänu nendele elus.
Kuid me ootame oma haiglatelt liiga palju. Need on kohad tõsiste traumade ja ravitavate haiguste jaoks.
Kuid need ei ole kohad, kus elada ja surra, sest need ei ole selleks mõeldud. Muidugi arvan ma siiski, et meie asutused võiksid tulevikus olla inimlikumad. Ilu leidub igal pool. Ma veetsin mõned kuud põletusosakonnas New Jerseys St. Barnabasi haiglas, kus minu eest kanti igal sammul suurepäraselt hoolt ning anti ka Juhtmete ravi lume kaudu ravi, et leevendada mu valu Ja ühel ööl hakkas õues lund sadama ning ma mäletan, et õed kurtsid, et peavad läbi tuisu sõitma.
Mu toas ei olnud akent, kuid oli imeline ette kujutada, kuidas lumi räitsakatena langeb. Järgmisel päeval tõi üks mu õdedest mulle salaja lumepalli.
Ta tõi selle põletusosakonda. Ma ei suuda kirjeldada vaimustust, mida ma tundsin seda käes hoides, jääkülmad tilgad mu põletaval nahal, selle kõige ilu ja lummus, kui nägin lund sulamas ja veeks muutumas.
Sel hetkel oli selle planeedi ja universumi osaks olemine tähtsam sellest, kas ma jään ellu või suren. Selles Juhtmete ravi lume kaudu lumepallis oli kogu inspiratsioon, mida ma vajasin, et kas püüda jääda ellu või leppida surmaga.
Haiglas tekib selliseid hetki haruharva. Oma aastatepikkuse karjääri jooksul olen ma näinud mitmeid inimesi, kes olid valmis surema. Mitte seepärast, et nad oleksid lõpuks leppinud või rahu leidnud, vaid seetõttu, et nende elu tekitas neis jälestust - see oli inetust täis ning muust maailmast ära lõigatud.
Juba praegu elab rekordiline arv inimesi kroonilise ja surmava haigusega ning nad elavad kõrge eani. Ning me ei ole sellise tuleviku jaoks absoluutselt valmis. Meil on vaja piisavalt dünaamilist infrastruktuuri, et tulla toime oluliste muutustega meie rahvastiku hulgas. Praegu on aeg, et luua midagi uut, mis on eluks vajalik. Ma tean, et me suudame seda, sest me peame suutma. Alternatiiv ei tule kõne alla. Ja olulised lahendused on meile teada: poliitika, haridus ja väljaõpe ehk süsteem, tellised ja mört.
Meil on erinevate alade mõtlejatele tohutult palju ülesandeid.
Näiteks teame me tänu uurimustele, mis on surevatele patsienditele kõige tähtsam: lohutus, ning tunne, et neil pole koormat ja et nende lähedastel ei ole koormat, eksistentsiaalne rahu ning imetluse ja spirituaalsuse tundmine. Zen Hospice'i 30 aastase tööaja jooksul oleme oma hoolealuselt veelgi enam õppinud. Väikesed asjad ei ole üldsegi nii väikesed. Võtame näiteks Janette'i. Tal on iga päev ALSi tõttu aina raskem hingata.
Kuid teate mis?