Pool aasta valus harja kaed. Eesti vanasõnad

Köögiviljarakendused Liigesepatoloogiate vastu võitlemisel võivad aidata ka lihtsamad tooted, millest perenaised igapäevaseid toite valmistavad: sibul eemaldab täiuslikult põletiku ja peatab selle leviku. Sageli on sidemete ja kõõluste põletikuga piiratud pöidla ja nimetissõrme aktiivsus. EVS Laiskus on kuradi peapadi.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik

Küüditatute lood on erinevad, aga ikka milleski ka sarnased. Kui küüditajad Heldi-Irene kodutallu, Murru küla Seljandiku tallu tulid, üritas Pool aasta valus harja kaed vene rahvusest sõduritega kaasas olnud kohalike eesti meestega läbi rääkida, et tema aastane ema Helene, kaheaastane tütar Pille ja nelja-aastane õetütar Elve õde oli juba varem arreteeritud koju jäetaks ja ainult tema ära viidaks. Algul veeti küüditatavad kokku Voore vallamajja, sealt edasi Jõgeva jaama, kus ootasid rongid.

5 modern A-FRAME cabins - WATCH NOW ▶ 2 !

Ning siis algas kümnepäevane teekond Novosibirski oblastisse Zdvinski rajooni. Teekonnast mäletab Heldi-Irene tühja kõhtu leivataigen jäi Seljandiku rahval koju astjasse, seda leivaks küpsetada polnud enam aega ning seda, et rong üheski jaamas ei vilistanud, vaid igal pool kannatlikult teised rongid läbi laskis ja siis vaikides edasi veerema hakkas.

Selle valu sisse mahtus siiski kübeke lootust, millel paraku reaalsusega mingit pistmist polnud. Kelkudega lehmad Kui Barabinski jaamas vaguniuksed lõpuks lahti tehti, tegid jaamas vastas olnud piitsaga vehkivad puhvaikades mehed poolnälginud küüditatutele valjuhäälselt ja resoluutselt selgeks, et nad jäävad Siberisse igaveseks. Nii kustus viimnegi lootusekiir.

Seitse ja pool aastat Siberi ilu ja valu

Veohärgi polnud me ju eladeski näinud, sest meil olid veoloomadeks ju ikka hobused. Hüti perenaine Paša nägi Heldi sõnul välja seitsmekümne ringis, aga hiljem selgus, et oli alles kolmekümnendates. Et tema oli Paša hütti paigutatud üheksast inimesest ainus töölkäija ja leivateenija teised olid kas liiga vanad, noored või haigedoli nälg alailma majas. Tõsi, Heldi ema pani vahel vene tüdrukutele kaarte ja sai selle eest natuke söögikraami, aga see ei päästnud palju.

Abipolitseinikku löönud mees pandi aastaks trellide taha

Oli sellinegi hetk, kus Heldi tundis, et ei jaksa enam näljasele perele otsa vaadata ning kavatses end Tšulõmi jõe voogudesse heita, ent elutahe ja kohusetunne said siiski võitu. Selleks, et peret toita, tuli mõnikord käituda ka sootuks teisiti, kui põhimõtted lubanuks. Tõi temagi häda sunnil koju laudast vasikate eest näpatud õlikooki, mis küll lastel suu veritsema pani, aga neile ikkagi energiat andis, ja kombikormi ehk jõusööta, pool aasta valus harja kaed andis körti keeta.

Harju maakohus karistas kolmapäeval tingimisi vangistusega meest, kes süüdistuse järgi terroriseeris mitme aasta jooksul oma perekonda, vägivallatsedes nii oma väikelapse ja naise kalla, kui ka väärkoheldes oma koera. Pilt: Scanpix Pikka aega pere kallal vägivallatsenud mees sai tingimisi karistuse

Kombikormi kojutoomisega seoses on Heldi-Irenel meeles ka üks tragikoomiline seik. Kui nad kolhoosikontori juurde jõudsid, lõppes seal just koosolek ja teiste hulgas tuli kontorist välja mees, keda tema väljanägemise pärast Ilus-Ivaniks kutsuti.

• Ühe härja elulugu ehk Viimne pooltund, mille eest rahvas raha maksab - Maaleht
• Hurt harja

Aga Lonni pea lõikas sel hetkel väga kiiresti: ta kargas minu ja Ivani vahele ning hakkas uhkustama, et tema tissid on palju ilusamad.

Siberis hakkasid kohalikud teda venepäraselt Ljubaks hüüdma. See ei tähendanud, et vene keel talle niisama ruttu külge oleks jäänud. Kehvast keeleoskusest tingitud nalju juhtus Siberis samuti ridamisi.

• Pikka aega pere kallal vägivallatsenud mees sai tingimisi karistuse - news
• Balmi salvi liigeste raviks

No saadeti näiteks Heldi poest laternat tooma, aga tema unustas poole tee peal ära, kuidas seda vene keeles nimetatakse. Veel rohkem nalja sai siis, kui Heldi viljalõikuse ajal põllu äärest kibuvitsapõõsad leidis, põlle maitsvaid marju täis korjas ning siis traktorist Kuzma käest küsima läks, kuidas neid vene keeles nimetatakse.

Mis sõna Kuzma selle peale ütles, ei hakka siinkohal kordama, aga kirjakeelsusega see just ei hiilanud ja sündsuse osas oli sellel ka suuri puudujääke.

Mõni ime siis, et põllu äärde tulnud ülemused, kellele Heldi marju Kuzma öeldud nime all pakkuma läks, marjad küll vastu võtsid, aga end selle juures hingetuks naersid. Armastust oli Siberiski Mure ja valu kõrval mahtus Heldi Siberi-ellu tõesti ka nalja ja naeru ning isegi armastust.

Tutvunud olid nad siis, kui Leo oma küüditatud emal ja õel — sellelsamal Lonnil, kellest eelpool juttu oli, Siberis külas käis. Aga Leo jäi ning hakkas maja ehitama ja metsas jahil käima.

Tänu sellele muutus Heldi ja ta pere elu tundmatuseni. Ja Pille sai endale hea kasuisa.

Käte liigeste valu: ravimid, füsioteraapia, alternatiivne ravi - Cubit

Tema pärisisa jäi kadunuks enne Pille sündimist ja paar päeva enne seda, kui tema ja Heldi oma abielu registreerima pidid minema. Et Pille isa oma naabrimehe veretöö ohvriks oli langenud, selgus alles pool sajandit hiljem.

Kui üht Siberis tehtud pilti vaadata, siis võib öelda, et ilusad riided said Pille ja Elve selga ka Leo abiga: Heldi õmmeldud kenasid mantlikesi, mida tüdrukud pildil kannavad, täiendavad Leo lastud jäneste nahkadest uhked valged kraed ja mütsid. Algul läksid nad Leoga end tööle pakkuma Võtikvere metsapunkti ja oleksidki seal kaubale saanud, siis aga kutsusid omakandiinimesed Heldit Murrule tagasi.

Esialgu elati tuttavate juures, siis ehitati endale uus maja mõni kilomeeter eemale Palastvere külla.

Seal elab Heldi praegugi. Viimased kaheksa aastat lesena, sest Leo lahkus igavikuteele. Pille, kes Siberist tulles eesti keelt kõva aktsendiga rääkis ja mustikaid kuuse otsast otsis Siberis polnud ta selliseid marju näinud!

Eesti vanasõnad – Vikitsitaadid

Ta on olnud terve elu seotud metsandusega, viimasel ajal toimetab aga innukalt Jõgeva Maakonna Endiste Poliitvangide ja Represseeritute Ühingu juhatuses. Murrul, Heldi kunagise kodutalu maadel elab aga praegu tema ja Leo Siberis sündinud poeg Vahur, kes paljudele Jõgevamaa lastele loodusteadmisi jaganud.

Seepärast pole ime, et tema kahe trükis ilmunud luulevihiku kaanel ei seisa autorina mitte Heldi-Irene Sepa, vaid Heldi-Irene Madi nimi. Luuletusi kirjutama hakkas Heldi juba Siberis, aga toona kirjutatu läks tuleroaks: Heldi ristiisa kartis, et luuletuste pärast, milles kirjas karm tõde küüditatute eluolu kohta, võib kogu perel pahandusi tulla, ning hävitas need.

Üks luuletus, Valutab suure sorme parema kae liigese olemas ka viis, on Heldil siiski tänini meeles. Videomees Andres Loorand on lindistanud Heldi esituses oma nelikümmend Siberi-laulu. Ka Heldi kodumail kirjutatud luuletused — neis on juttu loodusest, Peipsi järvest, aga ka Siberi-mälestustest — on rohkem nagu laulude moodi: kujutan ette, et autor ise võiks igaüht neist lauldes ette kanda.

Nii on Heldi justkui muistne rahvalaulik. Ka oma eluterve mõtlemise ja huumorimeele poolest on ta n-ö eesti ürgemade moodi.