Valus polve pohjus, Meniski vigastus – üks põlvevalu võimalikest põhjustest

Äkki tekkiva põlvevalu põhjuseks on liiga suured koormused ja traumad. Ravi planeerides tuleks esialgu kindlasti üle vaadata, kas esineb ka põlveliigese liikuvushäireid, kontrollida nii hüppeliigese, puusa ja alaselja kui ka põlveliigese siseste struktuuride funktsionaalsust. Jah, artroos on vananemisega seotud. Kui valu põlves treeninguvaba perioodiga ei kao või tuleb treeningule naastes tagasi, tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole.

Põlv valutab? Otsi abi!

Meniski vigastus — miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? Põlveliiges koosneb reieluust Femursääreluust Tibiameniskitest ning põlve esisel asetsevast luulisest plaadist nimega patella.

Põlve peetakse suhteliselt lihtsakoeliseks liigeseks kuna see on plokkliiges, ehk see töötab samal põhimõttel nagu uksehing — liigub vaid kahes suunas — kõveraks ja sirgeks. Küll aga ei ole põlveliiges tegelikult sugugi nii lihtne kui esmaselt võib tunduda. Seekord aga jätame põlveliigese delikaatse hingeelu lahti harutamata ja keskendume ühele kindlale piirkonnale põlveliigese vahel, mida me veel maininud ei ole — menisk.

Mis on menisk? Meniskid on meie sääre ja reieluu vahel asetsevad kõhrelised struktuurid, mille ülesanne on vähendada hõõrdumist kahe luu vahel.

Põlvevalu – põhjused, ennetamine, ravi

Meniskeid on kummalgi jalal 2 tükki. Üks asetseb välisküljel lateraalne menisk ning teine asetseb põlve siseküljel mediaalne menisk.

Mõlemad meniskid on pealtvaates poolkuu kujulised ning küljelt meenutavad kiile või täisnurkseid kolmnurkasid. Kuna reieluu ots on ümara kujuga ning sääreluu on võrdlemisi lapiku pinnaga, võimaldavad meniskid luua, oma kuju tõttu, luude vahel stabiilsema struktuuri.

Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3)

Meniskid vähendavad luude vahelist hõõrdetegurit, käituvad amortisaatoritena, annavad närvisüsteemile tagasisidet põlve asukoha kohta ning muudavad koostöös teiste struktuuridega kogu kompoti töötavaks tervikuks. Meniskite verevarustus Kahjuks on meniskitele võimalik ka erinevates olukordades viga teha. Tegemist on suhteliselt kesise verevarustusega piirkonnaga ning iseseisvalt ei ole see reeglina võimeline paranema.

Meniski verevarustus on suurem väliskülgedel, mistõttu nimetatakse seda ka punaseks tsooniks. Mida rohkem liikuda põlve keskosasse, seda väiksem on verevarustus, mis tingib ka välja teenitud nimetuse — valge tsoon. Meniski vigastuse ravi - füsioteraapia või operatsioon?

Hetkel usutakse, et punasel tsoonil on teatav taastumisvõime, mistõttu tihtipeale sealseid rebendeid ei hakata ka koheselt parandama, vaid proovitakse enne konservatiivset ravi umbes kuud. Konservatiiivne ravi hõlmab füsioteraapiat manuaalteraapiat, harjutusi lihaste sümmeetria ja jõu Valus polve pohjus, valu vähendavaid tehnikaid, biomehaanilisi korrektuure jms ning Valus polve pohjus kasutatakse ka ortoose — mis võimaldavad paremat liigestunnetust ning stabiilsust, erinevaid füüsikalisi ravimeetodeid magnetravi, ultraheli ravi, elektriravi jmsmille mõju teaduslikud allikad ei ole leidnud.

Sellisel juhul elimineerib ortopeediline kirurg rebendi artroskoopiliselt — tehakse paar pisikest sisselõiget ning kirurg näeb põlve sisse väikese kaameraga.

Meniskeid on võimalik opereerida kahel peamisel viisil, kas parandamise näol rebenenud piirkond õmmeldakse kokku peaaegu nagu nahahaav või resektsiooniga ehk lõigatakse rebenenud tükk ära.

Mõlemal meetodil on omad eelised, kuid lähenemise aluseks on eelkõige patsiendi iseärasused, rebendi tüüp ning selle asukoht punases või valges tsoonis. Esmaselt kaalutakse patsiendi vanust, Kui operatiivne ravi on vajalik, siis reeglina üritatakse noorematel inimestel meniskeid parandada, et põlv oleks võimalikult originaali sarnane.

Seega nooremate patsientide puhul Valus polve pohjus pigem meniski parandust kui resektsiooni, kuna paranemispotentsiaal on kõrgem. Mida vanem inimene, seda tõenäolisem on, et rebendeid lõigatakse e tehakse resektsioon. Ühtlasi on kriteeriumiks patsiendi enda aktiivsustase.

Põlvevigastused ja nende ravi

Seega, kui patsient on aktiivne, siis võimaluse korral üritatakse meniskit parandada, kui rebendi asukoht seda võimaldab. Meniski parandamise ainukene ebameeldiv külg on aegalasem taastumine, kuna selleks, et õmblused saaksid paraneda, peab andma piirkonnale rohkem puhkust.

Vananedes aeglustuvad meie keha loomulikud taastumis- ning paranemisprotsessid.

Shadow of the Colossus - Valus temple event

Seetõttu on vanemas eas tõenäolisem, et meniski rebend on pigem degeneratiivne. Degeneratiivne rebend näeb välja nagu kulunud riie, millest hargnevad väikesed niidid.

Kui operatsioon on ortopeedi poolt näidustatud, siis tavaliselt lõigatakse kulunud osa nii vähe ära kui võimalik, et eemaldada valu tekitav mehaaniline probleem.

Meniski vigastusega kaasnevad sümptomid Meniski vigastusega seostatavad probleemid on tavaliselt mitmetahulised.

Põlvevalu põhjused sõltuvad vanusest

Esmaseks ebameeldivaks faktoriks on valu, mis on tavaliselt seostatav kindlate liigutustega või füüsilise koormusega, mis piirab igapäevaseid tegevusi. Tavaliselt tekitab põlve täielikult sirgeks lükkamine või kõverdamine terava valu põlve sise- või esiküljel, ning tundub olevat sügaval põlve sees.

Kui põlvele anda järjepidevat koormust, siis hakkab see ka teravatele valudele lisanduvalt tuikama pikemaajaliselt. Tavapäraselt võib ka täheldada põlve paistetust, mis võimendub koormusega.

• Meniski vigastus – miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla? (1/3) - Reakt Füsioteraapia
• Snain luud ja liigeste salvi

Osadel juhtudel võidakse tunda põlves ka rütmilist raksumist või plõksumist raksumine iseenesest ei viita meniski rebendile! Põlve lukustumine tähendab, et mõne kindla liigutusega võib põlv minna füüsiliselt lukku, ehk ta ei taha enam minna sirgeks ega kõveraks.

Põlvevalu põhjused sõltuvad vanusest - Arhiiv - Postimees: Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Selle vabastamiseks peab tavaliselt kas jalga natukene raputama või põlve jõuga tagasi sirgeks suruma. Õige nõksuga, saab selle tagasi voltida ning lukustumistunne kaob.

• Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT
• Uhikute tootlemise programm

Valule ja lukustumistundele lisaks võib ka inimene tunda põlves teatavat ebastabiilsust või erinevust võrreldes teise põlvega. Põlv võib osadel liigutustel või asendites teha järsu nõksu ning tahta alt ära vajuda. Kuna menisk annab ajule tagasisidet põlve asendi kohta, siis rebendi puhul on see tagasiside häiritud.

Samuti häirib valu ning paistetud lihastiku tööd, ning seetõttu puudub jala üle samasugune kontroll nagu enne vigatust. Eelnimetatud sümptomid ei pruugi aga alati tähendada, et tegemist on just spetsiifiliselt meniski rebendiga.

Seetõttu soovitaksime mure korral pöörduda füsioterapeudi poole, kes hindab kogu olukorda ning suudab anda oma hinnagu toimuvast ja edasistest võimalikest sammudest. Loe edasi:.