Haiget uhist, kui sa tousevad

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada COVID-isse haigestumise, see sisaldab ainult väga konkreetseid viiruse osakesi, mitte tervet viirust. Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus.

Mure 6-aastase poisi muutunud käitumise pärast väikevenna sünni järel Tere!

Millised on vaktsiini kõrvalnähud? COVID vastase vaktsineerimise järgselt võib esineda ajutisi kergeid kõrvalnähte, nagu palavik, peavalu jms, kuid see on absoluutselt kõikide vaktsiinide puhul ootuspärane. See näitab, et immuunsüsteem reageerib vaktsiinile. On ka ehmatavaid näidustusi, näiteks tuimus näos, kuid need haiget uhist haruldased, mööduvad ühe-kahe päeva jooksul ja pole püsivad.

KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta

See on ka üks põhjusi, miks peale vaktsineerimist palutakse jääda arstide lähedusse 15 minutiks Nii saab veenduda, et esmaseid ja neid kõige raskemaid kõrvalnähte ei esine ja kui esineb, siis saavad arstid kohe vastavalt abistada. Praeguseks on maailmas üle miljoni COVID vaktsiini süstitud ja kuskil pole raporteeritud laiaulatuslikke ohtlikke kõrvalmõjusid.

Miks ma pean ennast vaktsineerima? Siin on kasu nii sulle kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Vaktsiiniga väldid rasket haigestumist ja surma.

KKK: peaaegu kõik, mida võiksid teada koroonavaktsiinide kohta | Tervis | ERR

Vaktsineerituna on sul väiksem risk ka kergelt haigestuda, sõltuvalt vaktsiinist ja individuaalsetest näitajatest on tagatud immuunsus protsendi vahemikus.

Kui sa oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, siis tänu vaktsiinile on sul COVID vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada madalam kui mittevaktsineeritud haigel. Vaadata tasub ka suuremat pilti. Ajapikku tekib ühiskonnas laiem immuunsus ning saame koolid ja majanduse kiiremini käima tõmmata, väldime seeläbi haiguse pikaajalisi mõjusid ja langetame karmimate tüvede tekkimise tempot.

Kas vaktsineeritakse ka juba haiguse läbipõdenud inimesi? Vaktsineeritakse ka läbipõdenud inimesi. Vaktsineerimisega saavutame mitukümmend korda kõrgema antikehade taseme, kui vaid viiruse läbipõdemisega.

Seeläbi saame ka pikema immuunsuse. Kuidas peab käituma koroona läbi põdenud inimene? Kuna alusetult ma ennast süstida lasta ei tahaks, siis kas läbipõdenu peaks üldse kaitsesüsti tegema või tegema enne seda antikehade testi? Eelnev antikehade testi tegemine ei ole vajalik, tavaline veeniverest tehtav antikehade tiiter kui sa tousevad ennusta täpselt kaitse tugevust ega kestust. Saan aru, et läbipõdenuid vaktsineeritakse viimases otsas ühe doosiga. Kas vaktsineerimispassi käivitudes läheb see siis kirja nn täisvaktsineerimisega?

Ega mul ei teki kuskil piiril probleem sellega, et olen ainult ühe doosi saanud? Vastab Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda: Tõepoolest näeb praegune korraldus ette, et kui läbipõdenud inimesed vaktsineerivad end kuue kuu jooksul peale haigestumist, siis nad loetakse vaktsineerituks ja kuur lõpule viiduks juba peale ühte doosi.

Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele (PJ-G/24.1-2018)

On teada, et ka peale ühte doosi on vaktsineerimine neile piisava kaitsega uue haigestumise suhtes. Nende inimeste tervisekaarti tehakse märge, et vaktsiinikuur on lõpetatud ning see jõuab ka immuniseerimispassi.

Vaktsineeritust saab tõendada digilugu. Kui selline pass on olemas, ei peaks mingeid probleeme ette tulema. Mida teha teise riiki lennates, kui olen haiguse läbipõdenud, aga nõutav test võib näidata veel positiivset tulemust?

Ei kavatse vastutustundetult puhkusereisile minna, vaid õpirände eesmärgil. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda: Haiguse läbipõdenuks tunnistatakse teid siis, kui haiguse algusest kas sümptomite tekke algusest on möödas 10 päeva ja teil ei esine enam palavikku ega ägeda haiguse tunnuseid. Haiguse läbipõdemise ja terveks tunnistamise märge on olemas digiloos, juhul kui olete pöördunud perearsti või pereõe poole. Seda saab ka digiloost välja trükkida.

Juhul kui PCR test osutub jätkuvalt positiivseks võib olla tegemist vale-positiivse tulemusega, sest PCR test on väga tundlik viiruse osakeste suhtes. Sel juhul võib abi olla ka antikehade testi tulemustest, mida saate ise teha Synlabis või ka nt.

Haiget uhist alati eelnevalt järgi uurida, milliste testide tulemusi vastuvõttev riik näha soovib. Kas vaktsiiniga toimetav ja vaktsineeriv medtöötaja peab või ei pea kandma kindaid? Uudistesaadetes on korduvaid lõike paljakäsi toimetavatest meedikutest.

Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets: ei pea kandma, kuna tegemist ei ole veenisisese protseduuriga. Kas süsti võib teha nt kohe pärast kui sa tousevad või peab mingi aja ootama? Vastab TÜ molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg: lõviosal inimestest, kel nakkuse käigus antikehad tekivad, püsib immuunsus sama kaua kui vaktsineeritutel.

Seega vajadust kohe süstida ei ole. Praegust keerulist vaktsineerimisolukorda arvestades peaks võimalusel kindlasti ootama.

Teisisõnu, kas Artroosi ja Bursita ravi täiendavad üksteist? Vastab TÜ molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg: kõigi kolme praegu kasutatava vaktsiini keskmeks on COVID põhjustava viiruse ogavalk, seda küll erineva molekulina. Pfizeri kui sa tousevad Moderna vaktsiinid erinevad omavahel ainult pisidetailides. Mõnes riigis on juba antud luba kasutada üheks doosiks üht, teiseks teist, ent seda küll pigem erandjuhtudel.

Näiteks, kui tõesti seda õiget vaktsiini käepärast ei ole. Kui erinevates vaktsiinides oleksid erinevad viiruse valgud, siis nende kordamööda kasutamine tegelikult tulu ei anna. Kordussüsti mõte ongi selles, et immuunsüsteem tunneks ära täpselt sama viiruseosakese, mille peale esimene reaktsioon tekkis.

See aitab oluliselt kaasa ka immuunmälu tekkele. Kuidas seletada seda, et vaktsineerimisjärgselt on saadud positiivne koroonaproov? Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada COVID-isse haigestumise, see sisaldab ainult väga konkreetseid viiruse osakesi, mitte tervet kui sa tousevad.

Pfizeri puhul on see ainult ogavalgu geeni u 14 protsenti viiruse genoomistnakatumiseks on aga vaja kõiki kahtekümmet geeni ehk protsenti genoomi. Eestis kasutusel olevates vaktsiinides ei kasutata erinevalt Hiina vaktsiinidest tootmisprotsessis terveid viirusi. Need osakesed toodetakse või kasvatatakse tehases eraldi. Saastumise vältimiseks säilitatakse vaktsiine väikestes kogustes 5—6 doosi ja süstlaid eraldi.

Seega on väike võimalus, et need materjalid ise kuidagi haiget uhist koos oleks. Kontaminatsiooni puhul oleksid pidanud nakatuma ka ülejäänud 4—5 inimest, kes sama vaktsiinidoosi said.

See aga hakkaks kindlasti perearstile silma. Küll aga ei saa me kahjuks öelda, kust inimene selle haiguse külge sai. Seda teab iga nakatunu ise kõige paremini.

Viiruse peiteaeg on 2—12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist. Seega on täitsa võimalik, et nakatumine toimus vaktsineerimise päeval.

See võis toimuda haiglas või mõnes muus kohas, kuhu inimene nendel päevadel sattuda võis ühistransport, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad.

Kahjuks on viis päeva haiget uhist Artroosi valesti ravi aeg, et vaktsiinist veel kaitse tekkida saaks. Pfizeri 3. Maksimaalne kaitse tekib alles üks nädal peale teist doosi. Antikehasid hakatakse tavaliselt tootma teisel, hiljemalt kolmandal nädalal, misjärel nende tase ka jätkuvalt tõuseb.

Praegustel andmetel saavutatakse kui sa tousevad doosiga tõhusam kaitse umbes viiendal nädalal. Inimene loetakse täielikult vaktsineerituks alles üks nädal peale teist doosi, seega tasub ka dooside-vahelisel perioodil kõiki ettevaatusabinõusid kasutada.

Konkreetne juhtum: saadi esimene Moderna vaktsiinisüst. Kas teist vaktsiinisüsti on vaja või võib see ohtlik olla?

Küsi nõu – Tarkvanem

Näiteks tekib liiga palju antikehi. Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets: hetkel soovitatakse läbipõdenutel ühe doosiga vaktsineerida.

See pole seotud ohtlikkusega, vaid kõikidel läbipõdenutel pole piisavalt antikehi. Haiget uhist tagamiseks tehakse vaktsineerimine kui sa tousevad doosiga.

Millised võivad olla pikemaajalised tüsistused pärast koroona läbipõdemist? Konkreetne juhtum: 30 päeva pärast haigestumist on jätkuvalt köhahood eriti ööselmitte nii intensiivsed kui haiguse algfaasis. A kas tegu võib olla tüsistusega? B kas kui sa tousevad inimene on jätkuvalt nakkusohtlik?

Pereõe vastus kirjeldatud olukorrale: "inimene on terve siis kui 72 tundi järjest ei köhi. Seni on inimene nakkusohtlik". Vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhataja Anne Kallaste: kirjanduses avaldatud andmete põhjal on praegu kokku lepitud, et inimene ei ole enam nakkusohtlik, kui haiguse algusest on möödas vähemalt 10 päeva, palavikku ei ole 72 tundi ja respiratoorsed sümptomid on taandunud.

Сериалити \

Suur osa inimesi paranebki selle ajaga ära ja nakkusoht möödub. Harvadel juhtudel — väga raske haiguskulu ja immuunpuudulikkuse korral võib nakkusoht olla ka pikem. Ägeda hingamisteede haiguse põdemise järgselt võib aga jääda postiinfektsioosne köha, mis võib kesta ka kuni kaks kuud. See kui sa tousevad ole üksnes COVID seotud, vaid võib esineda ka teiste respiratoorsete viirusinfektsioonide järgselt.

See on seotud hingamisteede ärritusega, mis haiguse põdemise järgselt tekib ja miks inimene köhib, mitte enam ägeda haigusega. Seega, respiratoorsete sümptomite lõplik taandumine võib vahel võtta aega ning seetõttu võibki mõnel juhul nakkusohu kestuse hindamine olla keeruline. Seda, kellel need tekivad, on hetkel raske ette ennustada. Sagedasemad kaebused on koormustaluvuse langus ja väsimus, kuid selleks võib olla ka haiget uhist valu ja püsima jäänud köha.

Praeguste uuringute põhjal kuni pooltel haigust põdenutel võivad jääda pikemaajalised kaebused. Pikaajalised paisuvad sormede liigesed ei ole seotud nakatumisvõimelise viiruse püsimisega — see tähendab, haiget uhist kroonilist viirusinfektsiooni COVID puhul ei ole. Kas peale vaktsineerimist on võimalik haigust edasi levitada teistele inimestele?

Vastab TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand: On teada, et vaktsineerimine ennetab haigestumist COVIDsse, kuid on võimalik, et vaktsineeritu võib haigust siiski edasi kanda ning nakatada vaktsineerimata inimesi. Selleks, et kaitsta neid, keda pole jõutud veel vaktsineerida. Kas on võimalik haigestuda peale vaktsineerimist?