Valus liigesed parast raskusastme
Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Mida teha. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.
Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb vahelduvalt nii ägenemiste kui vaibumistega. Haigus võib ägeneda emotsionaalse pinge ja stressi seisundis. Juba alanud haigus saadab inimest kogu elu. Seda ei õnnestu täielikult välja ravida, kuid tänapäevase raviga saab haiguse kulgu olulisel määral mõjutada ja liigeseid edasise raske kahjustuse eest kaitsta.
Haiguse kulg võib olla väga erinev. Mõnikord tekib liigeste moondumine juba mõne aastaga, kuid enamasti allub haigus hästi ravile.
Arst vastas:
Kui tavaliselt kasutab inimese immuunsüsteem haiguste ja nakkuste kaitseks antikehi, siis reumatoidartriidi korral ründavad teadmata põhjusel tekkinud antikehad liigeseid.
See põhjustab põletikku ja valu peamiselt käte ja jalgade liigestes, mis omakorda põhjustab liikumisprobleeme ja raskendab igapäevast toimetulekut. Samas võib põletik mõjutada ka teisi organeid, nagu südant, kopse, neere. Haiguse tekkepõhjus on senini teadmata. Uuringute tulemusel on jõutud järeldusele, et haiguse teket mõjutavad nii nakkuslikud tegurid, nagu viirused, bakterid või seened, kui ka geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.
Pärilikkust on täheldatud perekonniti naisliini pidi.
Reumatoidartriit on rohkem naiste haigus, sest Piia Tuviku sõnul tekivad autoimmuunsed haigused rohkem naistel östrogeenide olemasolu tõttu. Reumatoloogilised haigused ei ole ennetatavad. Ja ahelsuitsetajatel kulgeb reumatoidartriit halvemini. Kompleksne ravi Reumatoidartriidi ravi on kompleksne, selle osadeks on nii ravimite manustamine, füsioteraapia, liikumisravi, tegevusteraapia kui ka kirurgia.
Reumatoidartriidi ravis kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid NSAIDemida võetakse haiguse ägedas faasis ja rahulikumas faasis vastavalt vajadusele. Need ravimid leevendavad põletiku sümptomeid: valu, turset ja hommikust liigesejäikust.
Tegemist on selliste vanema põlvkonna ravimitega nagu näiteks diklofenak. Ravimitega on samamoodi, et vanad head aspiriinilaadsed ravimid on efektiivsed ja oma koha liigesehaiguste raviskeemides säilitanud. Peale on tulnud uusi ravimgruppe ja efektiivseid molekule, mis ei ole niivõrd revolutsiooniliselt head, et nad vahetaksid välja kogu olemasoleva, tihti odavama ravimiarsenali.
Glükokortikosteroidid on tugevama põletikuvastase toimega ja neid kasutatakse haiguse kõrge aktiivsuse korral. Need on eriti olulisel kohal varase ja aktiivse reumatoidartriidi puhul ja neil on ka reumatoidartriidi arengut aeglustav ja erosioonide teket tõkestav toime.
Haiguse kulgu mõjutavad ravimid ehk baasravimid aeglustavad ja väldivad liigesekahjustuse kujunemist. Vedelikuga täidetud sünoviaalkott tagab liigese liikumise sujuvuse. Miks tekib põlvevalu? Põlvevalu tekib traumade sidemete ja kõõluste venitused, nihestused, sidemete või meniskite rebendidosteoartroosi, tendiniidi kõõlusepõletik ja bursiidi vedeliku kogunemine liigesekottidesse tõttu.
Sporditraumad Põlvetraumasid esineb sportlaste hulgas sageli. Neil tekib sageli põlveliigese sidemete rebend, millega kaasneb äkiline valu põlves. Ülemäärase koormuse korral põlveliigesele, näiteks jooksmisel, käimisel, hüppamisel ja jalgrattaga sõitmisel, võib tekkida niinimetatud jooksja põlve sündroom. Tavaliselt ilmneb see valu näol põlvekedras ja see tekib ülemäärase koormuse, traumade, jalaluude haiguste või lihaste nõrkuse tõttu. Muud põhjused Osteoartroosi puhused põlvekahjustused tekivad järk-järgult.
Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.
Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.
Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid.
Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.
Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui valus liigesed parast raskusastme liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad 13-aastastel slanders põletikunähte.
Need valus liigesed parast raskusastme väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.
Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid valus liigesed parast raskusastme aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise.
Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus.
Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.
Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat.
Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.
Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest.
Külastaja küsib:
Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida.
Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid.
Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel.
Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi.
Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest. Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.
Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt. Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.
Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse. Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga.
- Tervis: Reumatoidartriit on levinumaid liigesehaigusi - Uudised - Virumaa Teataja
- Mazi liigestest ja nende analoogidest
- Kuunarliide ja ravi
Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt.
Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt.
Väga tugevate liigesevalude puhul saab arst määrata tugevatoimelisi, otse kesknärvisüsteemi toimivaid valuvaigisteid. Liigesesüstid steroidhormoonidega aitavad paremini siis, kui põletik liigeses on kestnud vaid vähe aega. Üks tähtsamaid ravisoovitusi on, et pöörduksid sellise arsti poole, kes oskab ja soovib teha liigesesüste siis, kui selleks on vajadus. Lõikusraviga võib eemaldada ravimitele allumatu põletikukoe ning parandada juba kahjustatud liigeseid.
Tehisliigestega saab ära hoida raske puude. Füsioteraapia on osalt valuravi, osalt liikuvuse säilitamine liikumisravi abil, sealhulgas iseseisvate harjutuste õpetamine.
Tervis: Reumatoidartriit on levinumaid liigesehaigusi
Tegelikkuses kõikide liikumisharrastustega võib põlvele langeda liigne koormus. Sugu — uuringud on näidanud, et umbes 20 protsendil naistest on suurem tõenäosus põlve probleemidele, kui meestel. Suurimaks põhjuseks on tõsiasi, et naistel on vaagna laius suurem. Naistel on ka nõrgemad jalalihased jalalihased destabiliseerivad põlve.
Põlvevalu sündroomid ja haigused Toome välja kolm enamlevinud põhjust. Bursiit ehk limapauna põletik — bursiit kujutab endast väikest vedelikuga täidetud kotikest, mis aitab mitmesuguseid kudesid pehmendada.
Sääreluu ja reieluu kõõluste vaheline bursiit võib muutuda põletikuliseks, põhjustades valu. Kuna bursiit vähendab hõõrdumist liigese piirkonnas. Kui limapaun saab järiepidevalt liialt koormust võib tekkida seal põletik. Näiteks: pidev põlvedel töötamine ehituse peal. Tendiit ehk kõõlusepõletik kutsutakse ka hüppaja põlveks — siin kohas on suurimaks probleemiks see just jooksjatel, suusatajatel ja ka jalgratturitel. Tendiit on tavaliselt tingitud ülemäärastest koormatest või kõõluste kahjustusest ehk kõõlust ümbritseb libisev kude, kui selle funktsioon on häiritud, siis see põhjustab põletikku.
Seda saab ravida mitmel viisil: füsioteraapia, teipimisega spetsiaalne või siis kirurgia abil. Artroos ehk Osteoartroos — seda peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks.
Ajaga asjad kipuvad kuluma. Meie keha ning liigesed seisavad silmitsi samuti selle probleemiga. Jah, artroos on vananemisega seotud. Meie liigesekõhr kulub ennist mainisime ka, et kõhr on luu otsastes, tagamaks selle, et kaks luud ei hõõrduks üksteise vastu ning kulumise tõttu hakkab luu vastu teist luud hõõrduma. Tavaliselt ei kahjustu ainult liigese kõhr, vaid liiges tervikuna.
See võib põhjustada liigese jäikust, valu. Meie liikuvus väheneb. Põlve vigastused Enim levinud põlvevalu põhjusteks on vigastused ja traumad põlve piirkonnas. Neid Artroosi hondrole ravi esineda kõigil inimestel ning need tekivad trauma tagajärjel.
Näiteks kukkumise või füüsilise tegevuse käigus saadud rebestused ja nihestused põlve piirkonnas. Sageli esineb seda laadid vigastusi just aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel. Igasugused põlvetraumad on väga levinud spordivigastused. Üheks peamiseks selliseks probleemiks on atleetidel, näiteks jooksmisel või hüppamisel tekkinud põlveliigese rebendid ja erinevad kõõluste põrutused. Enim levinud põlvevigastused: Meniski rebendid — tegu on ühe tüüpilisema põlve vigastusega spordis.
Kõige sagedasem on erinevatel pallimängu aladel nagu korvpall, võrkpall ja jalgpall, kus valus liigesed parast raskusastme peab tegema palju äkilisi ja järske liigutusi. Sellise trauma peamiseks tekkimise põhjuseks on põlve järsk keeramine või siis pööramine. Sidemete vigastused — peamisteks sidemevigastusteks on erinevad sidemete rebendid ning venitused. Need jagunevad oma raskusastme poolest kolmeks: Kerged sidemete vigastused: side on saanud venitada ja on valus aga sidemekiud ise pole rebenenud.
Keskmised sidemete vigastused: siin on tegemist osalise rebendiga. Rasked sidemete vigastused: sideme kiud on täielikult rebenenud. Sellist tüüpi vigastuste tekke põhjusteks on tavaliselt väline kontakt vastu painutatud või väljasirutatud põlveliigest või siis põlve äkiline ja tugev pööramine. Nihestused — põlve nihestused ehk dislokatsioon on harvemini esinev põlve vigastus ning see toimub tavaliselt mõne suure lööktrauma tagajärjel näiteks löök põlve või kukkumine põlvele.