Magus valu valu. Samal teemal

Taoline valu puudutab paljusid peresid, eriti aga emasid — lapseootus ja pisikese sünd ei pruugi alati olla rõõmus. Üks neiu loobus pärast esimest ringi. Oli pühapäev, ent suurem osa samast seltskonnast saabus kohale. Just nimelt õnnelikke, sest saadav valu on magus.

Ja vahel teeb elu meie hingele uskumatult palju haiget ja selle valuga on raske elada, sellest lahti lasta tundub võimatu.

Taoline valu puudutab paljusid peresid, eriti aga emasid — lapseootus ja pisikese sünd ei pruugi alati olla rõõmus. Ei ole palju vaja, et oodatud sünnist saab kogu eluks hinge valus arm, mis kinni ei kasva. Või seda, kui põlluveerel kaitsetollidest pajatav külamees hõljutab kaamerate ees pesuehtsat Marlboro sigaretti? Arusaamatuks jääb Äripäevale see, miks keelab seaduseelnõu tubakareklaami, kuid kangeid alkohoolseid jooke teatud tingimustel ikkagi lubab reklaamida.

Kas seadusetegijad leiavad tõepoolest, et viin on suitsust süütum? Maksumaksja peaks tegema seaduseelnõu suhtes valvsaks ka reklaami järgi valvava riikliku asutuse rajamine, mis lõhnab raha ilmselgelt mõttetu kulutamise järele. Selline on eelnõu kurb sisu. Veelgi kurvem on taust, mis eelnõu riigikogus selliseks on teinud.

• Juhtmete tootlemine Kvass Bolotov
• Sulges haiget inimeste retsepti
• Liigeste hualurongeel

Väga raske on uskuda, et riigikogu majanduskomisjon, kes eelnõu eest on visalt seisnud, ei mõistaks, mida sellised parandused reaalses elus endaga kaasa toovad. Jään siin sarnaselt Jüri Kallasele üsna skeptiliseks ja nõustun tema teesiga, et eesti ulmet peale keegi meie enda siseringi õieti ei vaja ja sellest huvituma kunagi ei hakka. Ma ei näe sügavat mõtet korraldada «ninast veri välja»-aktiivsusega igasugu üritusi, kus saab ulmeühingu roll-upi lahti keerata ja mida saab pärast ühingu tegevuse aastaülevaates mainida.

FIX - Magus valu :: Sasslantis

Ei näe mõtet just sel juhul, kui neile koguneb ulmehuvilisi enam-vähem ühe käe sõrmede jagu, nagu juhtus kunagi aastapäevad või pisut enam tagasi ühes Tartu linna depressiivsevõitu baaris, kus ettekandmisele tulnud ulmealane loeng küll kuidagi depressiivne polnud. Ometi jättis sedasorti üritusel osalemine ja hiljem kuulmine, kuidas seda uhkusega ühingu tegevuse aastaülevaates ära mainiti, kuidagi mõttetu mulje, kuna tegelikkus oli ju see, et üritus kukkus osalejate pea puuduliku arvu tõttu tegelikult kahjuks läbi.

Sama naeruväärne tundub mu jaoks olevat Eesti Kirjanike Liidu ulmesektsiooni ümber üleskeerutatav tolm. Sisuliselt on see mingi kunstlik ja EKLi jaoks ebavajalik jätke, midagi pimesoole sarnast ning see, et selle olemasolust eri aegadel erinevad inimesed elevusse satuvad ja sellele mingeid suuri lootusi panevad, on noh… hale ja naljakas korraga. Viimase 6—7 aasta jooksul olen ma lihtsalt nii mitu korda erinevate inimeste suust kuulnud, kuidas seesinane sektsioon kohe mühinal tööle hakkab või ellu äratatakse, kuidas läbi liidu saab riiklikud kultuurarahad taha Algernon või kuidas pannakse käima paberil ulme-Looming.

Mitte midagi ei ole juhtunud. Mitte midagi ei ole juhtunud, kordan ma.

FIX - Magus valu

Ilmselt ei juhtu ka edaspidi. Ulme ei hakka laiemat kultuuriavalikkust kunagi tõsisemalt huvitama. Ja kui ikka sektsioonil mingeid reaalseid töötulemusi ette näidata pole ja see vaid asjassepühendatute endi jaoks laheda mänguasja ja põneva leluna toimib, on mõttetu seda ka igas intervjuus või artiklis ära mainida kui mingit respekti-projekti, edulugu sellest, kuidas kunagi nišis vaevelnud eesti ulme on nüüd peavoolu poolt aktsepteeritud. Pole ta midagi.

Magus valu, millest saab kergelt sõltuvus - Tänane leht

Janika Kronberg võib ju peatoimetajana hõigata, et saadetagu ulmet Loomingusse, küll siis avaldaks, kui aga vastava žurnaali ilukirjandusosa toimetavad prouad žanriulmet kirjanduseks ei pea, võid ju peaga vastu seina joosta, aga midagi ei juhtu.

Kommentaariks Belialsi mälupiltidele ulmeelu kajastamisest peavoolumeedias tuleks mainida, et žanriulme on ETV ekraanile pääsenud siiski ka enne tema presidentuuri säravaid saavutusi. Juba Enam ei jaksa!

Väike paus. Lonks vett — ja kaaslaste innustusel taas võitlusse.

Elamise magus valu

Sest kui tahate uudsel meetodil tugevaks ja vastupidavaks saada, pole teist väljapääsu. Umbes aasta tagasi sattusin nägema noore CrossFiti staari Suzanne Svaneviki treeninguvideot.

Pisike, minuga sama pikk ja samas kaalus norra tütarlaps, toona oli vaid aastane, tõstis mängleva kergusega endast kuni kaks korda raskemat kangi, tegi silma pilgutamata muljetavaldavaid lõuatõmbeid ja kätekõverdusi ning lennutas sangpommi. Tahaks ka! Kui aga Tallinnas Suur-Sõjamäel lõpuks esimene kogu Eestis teine CrossFiti saal avati, olin üks esimestest, kes oma kehalised võimed proovile otsustas panna.

Svaneviki ja paljude teiste videotest innustatuna kujutasin siiski ette, et saan kohe esimesel korral kangi rebida, kuid selle asemel pandi kõigepealt hoopis tühja toruga kuiva trenni tegema.

Fix-Grammofon.

Noormehed lisavad indu Esimene trenn ei alanud mulle kõige rõõmsamalt. Hetk hiljem avastasin, et võin ju jooksmas käia ja BodyPumpis suurte raskustega harjutusi teha, kuid hüppenööriga korralikult hüpata ma ilmselgelt ei oska.

1. Suur aitäh teile, rahvasaadikud!
2. Raul Sulbi Ääremärkusi Belialsi, Kallase ja Lutsu artiklitele ja üht-teist muudki Veiko Belialsi, Jüri Kallase ja Eva Lutsu artiklid selle aasta Reaktori numbrites tegelevad eesti ulmekirjanduse ja ulmeseltskonna mainega, nagu see paistab meie siseringist väljapoole.
3. Eemaldage poletik sormeliigendis
4. Halb spin-kapuuts
5. Reaktor :: Repliik: Ulme maine ehk enesepettuse magus valu

Kuidagi sain soojendusega siiski ühele poole. Järgnes tehnikale keskenduv trenn ja õnneks üks mu lemmikharjutusi — kükid. Kõigepealt tavalised kükid, siis eeskükid rinnal kang või seekord õigupoolest tühi torusiis kükid kangiga toruga üle pea. Kui tehnika selge, ei antud kätte aga mitte kange oh, kuidas oleks tahtnud!