Haiget turse liigesed. Nõuanded teemal: Reumatoloogia
Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. Need on luu-, liigese-, lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid. See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha enda rakke ja kudesid. Vaevused on tingitud luumurdudest.
Liigeste moondumine reumatoidartriidi puhul ei teki kohe, vaid ajapikku. Nii kohanevad ka patsiendid haigusega ja õpivad igapäevatoimetusi teisiti tegema.
Kaidi Reinart Kindlasti ei tohi liigesevalu kannatada, sest mure ei möödu iseenesest, vaid probleemi korral tuleb abi otsida apteekrilt või arstilt. Hoogsate treeningutega käivad käsikäes traumad ning jahedate ja rõskete ilmadega võivad liigesed rohkem või vähem tunda anda.
Reumatoidartriit RA on kroonilise kuluga põletik, mis tavaliselt haarab sümmeetriliselt labakäte-ja jalalabade liigeseid kuid haigestuda võivad ka teised liigesed. Tegemist on süsteemse haigusega, mis tähendab, et lisaks liigestele on kogu organism haaratud põletikust ning kahjustusi võib tekkida ka siseorganites. Haigus kulgeb ägenemistega, mille Hoidke valu valu kui raviks on lühemad või pikemad vaibeperioodid ning tegemist on eluaegse haigusega.
Reumatoidartriidi tekkimise põhjused pole teada. See on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et keha normaalne kaitsemehhanism on häirunud ja immuunsüsteemi rakud, mis normaalselt kaitsevad organismi viiruste ja bakterite eest, hakkavad ründama keha haiget turse liigesed rakke ja kudesid.
Kui liigese kulumishaiguse ehk artroosi korral tekib kahjustus liigese kõhres, siis artriidi korral haarab haigus kõigepealt liigeskapsli sisekesta ehk sünooviumi ning tekib liigesepõletik.
Hiljem põletiku levides tekivad kahjustuskolded ka liigese lähedastes luudes, mille tagajärjel liigesed deformeeruvad. Mis haigestumist soodustab?
Eelsoodumus haigestuda reumatoidartriiti on pärilik. See tähendab, et haigus võib päranduda emalt lastele, kuid see ei pruugi alati avalduda. Viimastel aastatel on tõestatud, et suitsetamine on üks RA teket soodustav faktor.
Seega inimesed, kelle perekonnas on teada artriidihaigeid, peaksid kindlasti suitsetamisest hoiduma. Vallandavaks faktoriks võivad olla infektsioonid, füüsiline või emotsionaalne trauma, hormonaalsed nihked seoses raseduse või menopausiga. Eestis põeb reumatoidartriiti 0,4 protsenti täiskasvanutest, umbes inimest. Haigestuvad tavaliselt 40—50aastased parimas tööeas inimesed.
Naistel esineb haigust kolm korda sagedamini kui meestel. RA algab sageli hiilivalt ja sümptomid kujunevad välja aegamööda. Tunnuseks on liigeste turse ja valulikkus ning hommikune jäikus liigestes, mis kestab üle tunni.
Patsiendid kirjeldavad liigesejäikust võimetusena hommikuti kätt rusikasse pigistada haiget turse liigesed ägedama põletiku korral ei saa endale tekki peale tõmmata või ennast ise riidesse panna. Kaasneda võivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus ja palavik.
Liigesvalu ja turse tekkimisel tuleb esmalt pöörduda oma perearsti poole, kes hindab patsiendi liigeseid ning teeb esimesed analüüsid. Kui perearstil tekib kahtlus, et tegemist on põletikulise liigeshaigusega, siis on äärmiselt oluline inimene kiiresti reumatoloogi juurde saata.
Lisaks reumatoidartriidile on ka haiget turse liigesed põletikulisi liigeshaigusi, mis vajavad kiiret ravi: psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja anküloseeriv spondüliit.
Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe.
Artriidi puhul on tõestatud, et varane haiguse kulgu mõjutav ravi esimese kolme kuu jooksul annab kõige parema tulemuse. Selleks, et värske artriidihaige pääseks kiiremas korras reumatoloogile, on suuremates haiglates loodud varase artriidi kabinetid. Sinna saab perearst haige saata kiiremas korras just äsja alanud põletikulise liigeshaigusega. Reumatoidartriidi diagnoosimiseks arst küsitleb haiget, hindab liigeste turset ja valulikkust, teeb vereanalüüse ja röntgeniülesvõtteid liigestest.
Oluline on artriiti eristada teistest põletikulistest liigeshaigustest.
Proviisor annab nõu: mida teha, kui liigesed on "roostes" ja valutavad
Enamasti on RA diagnoosimine lihtne, kuid mõnikord võtab õige diagnoosi panemine rohkem aega. Vereanalüüsides hinnatakse põletikunäitajaid, C-reaktiivset valku, punaliblede settereaktsiooni, verepilti, maksa- ja neerutalitluse näitajaid.
Tekkepõhjused on erinevad, samuti võivad välised haigustunnused ja lapse kaebused olla erineval määral väljendunud — haiguse raskus on varieeruv. Liigesepõletikku võivad põdeda igas vanuses lapsed väga harva siiski esimesel elupoolaastal. Liigesepõletikku tuleks kahtlustada, kui laps kaebab ilma teadaoleva traumata valu või ebamugavustunnet liiges t e piirkonnas, hakkab jäset säästma eriti hommikul või pärast lõunast und ehk pikemat rahuperioodi või kui on näha liigese paistetust. Kõigi selliste ilmingute esinemisel on vaja last näidata arstile. Kiiresti tuleks arsti poole pöörduda siis, kui tugiaparaadi kaebustega koos ilmneb palavik ning halvenevad lapse üldine enesetunne ja söögiisu.
Lisaks on diagnoosimisel oluline hinnata reumatoidfaktori taset ja tsüklilise tsitrulleeritud valgu vastaste antikehade olemasolu. Mõlemad reumanäitajad on olulised haiguse diagnoosimisel Kasi magus magus ka prognoosi hindamisel. Ainuüksi reumanäitajate esinemine veres ilma liigeskaebusteta pole samas veel haigust kinnitav, sest näiteks madalal tasemel reumatoidfaktor võib veres esineda ka muudel põhjustel.
Valutasid nõnda, et ta nuttis öösel seetõttu. Sai vanematelt seepärast ka karistada, sest nemad mõtlesid, et ta kiusab neid.
Nad ei uskunud, et lapsel võiks tõesti valus olla.
Reumatoidartriit on eluaegne haigus
Valutavate jalgade tõttu käis ta ka arsti juures, kuid alles koolis selgus, et tegemist on haigusega. Toona ei osanud muidugi keegi Laine valutavaid luid ja liigeseid seostada asjaoluga, et ta piima ei talunud. Kõht läks tal kohe korrast ära. Ema teadis rääkida, et Laine keeldus rinnapiimast juba imikuna.
Kaltsiumi saamiseks närisid nad õega seinast krohvitükke.
See, et tal on laktoositalumatus, selgus aga ametlikult alles 10 aastat tagasi, kui ta Tartus haiglas oli. Seal üks arst hakkas uurima, miks Lainel piima tarbides kõht korrast ära läheb ning analüüsid kinnitasid tema oletusi.
Pärast seda on olukord ikka tunduvalt parem, nüüd oskab naine jätta piima joomata ja kaltsiumi saamiseks võtab tablette. Ta on ikka arvanud, et palju asju oleks olnud teisiti, kui diagnoos oleks tulnud ilmsiks 6- mitte 60aastaselt. Laine ise arvab, et valutavate luude-liigeste peamine põhjus on kaltsiumi puudus.
Ta põdes reumatoidartriiti pikki aastaid, kuid ühel hetkel vereproov enam reumat ei näidanud. Juhuslikult ilmsiks tulnud reiekaelaluumurd aga tõi ilmsiks luuhõrenemise. Ta ise ei osanud seda arvatagi. Ei osanud kahtlustada luumurdugi, kui telliseid tassides jalga veidi väänas ja seejärel valu puusa lõi. Diagnoosi ei osatud panna ka perearstikeskuses. Kodus teisel jalal kekseldes vigastas Laine ka kannakõõluseid.
Väljas liikus ta kahe kepiga. Kuni enam ei saanud üldse liikuma. Siis kutsus ühe teise arsti koju ja röntgen näitas luumurdu. Luu olnud katki juba ristikujuliselt ja luuotsad pehmeks läinud. Perearsti sõnul on Lainel urbsed luud. See tähendab, et luul on urud sees nagu pimsskivil ja luud ise muutuvad üha kergemaks.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Järvamaal elava Elise 68 reumatoidartriit on ilmselt alguse saanud nooruspõlve sagedaste angiinide järel. Keskkooliklassis, kui kehalises kasvatuses tuli rööbaspuudel harjutusi teha, tundis ta, et ei suuda neist kinni hoida.
Kätel oli lihtsalt valus. Õpetaja küll hurjutas, et ärgu ta kartku, matid on ju all, aga Elise ei kartnudki. Tal oli tõesti valus kinni hoida.
Võimalik, et see oli esimene kord, kui haigus endast vaikselt märku andis. Aga et liigesed toona otseselt ei valutanud, ei läinud ta ka arsti juurde. Tallinnasse ülikooli minnes jäi ta aga teise kursuse talvel grippi. Ta andis ülikooli kõrvalt ka klaveriõpetuse eratunde. Tütarlaps oli juba tervenemas.
Loengutest ta veel osa ei võtnud, aga tunde otsustas siiski andma minna. Sel korral tuli lumes sumbata ja siis ta külmetas. Järgmisel ööl ärkas Elise üles selle peale, et ta kätes oli seletamatult suur valu.