Uhiste pettumuste poletik

Bioloogiliselt tugev indiviid oli ka sotsiaalselt tugev. Neelupõletiku leevendamiseks võite seda loputada soolalahuse või ravimtaimede, näiteks: salvei, saialill, kummel, eukalüpt. Mulje perspektiiv ei tegele mitte nähtuse tähendusega isiksuse seesmiste omaduste ja kalduvuste suhtes, vaid selle sümboolse tähendusega välisvaatlejale, partnerile. NATO väljavaated Meie dispositsiooni saada muljed teisest inimesest ja tema teadvustamise vastavalt sellele kujundavad mõjud eelarvamused ja ideoloogiad, mõjud, millel pole mingit pistmist teise inimese objektiivse mõistmise ja tõlgendamisega, vaid mis moonutavad seda mõistmist.

Elulugu[ muuda muuda lähteteksti ] Ichheiseri perekond asus von Krakówist Viini [1]seal käis ta gümnaasiumi viimases klassis. Aastatel — osales ta Austria-Ungari sõdurina Esimeses maailmasõjas. Sõda mõjus talle traumaatiliselt. Pärast sõda õppis ta Viini Ülikoolis algul õigusteadustseejärel psühholoogiat ja filosoofiat. Aastal promoveerus ta Karl Bühleri juhendamisel.

Pärast seda töötas ta uuris ta aasta Itaalias Niccolò Machiavellit ning töötas seejärel ajakirjanikuna Viinis. Alates Aastast sai temast psühholoogiaosakonna juhataja, lühikest aega — oli Marie Jahoda Uhiste pettumuste poletik tema assistent. Samal ajal õpetas Ichheiser Viini rahvaülikoolis sotsioloogiat ja rakenduspsühholoogiat.

Aastatel — õpetas ja uuris ta ka aeg-ajalt Varssavis Sotsiaalprobleemide instituudis. Pärast Anschlussi märtsis põgenes Ichheiser kõigepealt Šveitsi ja seejärel Londonisse. Tema ema, vend, vennanaine ja vennatütar mõrvati koonduslaagris. Londonis töötas ta Londoni Ülikoolis Karl Mannheim juures. Seal töötas ta Chicagos kindlustusäris, seejärel Chicago Ülikooli sotsioloogiaosakonnas. Aastatel — oli Ichheiser Alabamas Talladegas Talladega Kolledžis psühholoogiat ja sotsioloogiat.

Aastal pöördus ta Chicagosse tagasi, kuid ei saanud ülikoolis tööd. Alles Louis Wirthi vahendusel sai ta lepingulist tööd ning uuris sel ajal valgete ja mustanahaliste vahekorda ja "juudi identifikatsiooni".

Lastetus ja kunstlik viljastamine | Ida-Tallinna Keskhaigla

Aastal pidi ta elama sotsiaalhoolekande vahenditest ning pärast füüsilist ja psüühilist kokkuvarisemist viidi ta hooldajate ettepanekul paranoidse skisofreenia diagnoosiga Illinoisi osariiki Peoriasse osariigi haiglasse, kus ta veetis 11 aasta. Teadustööd jätkas ta haiglas. Aastal lasti ta ühena esimestest patsientidest koduhooldusele. Aastal sai ta Rockefelleri Fondi stipendiumi, ja sai ta jälle Chicago Ülikooli tööle.

Kui Ichhheiser oli saanud veel ühe stipendiumi, kuid ei saanud igatsetud püsitöökohta kõrgkoolis, sooritas ta oma ingliskeelsete teoste kogumiku väljaandmise ettevalmistuste ajal enesetapu. Psühhiaatriahaiglas viibimise kohta kirjutas ta avaldamata jäänud käsikirja "Was I insane — or Parema kaega liigesevalu I "railroaded" to a state hospital?

My own retrospective introspection" [2]. Uhiste pettumuste poletik keeleruumis sai Gustav Ichheiser tuntuks leheküljelise brošüüriga " Kritik des Erfolges. Eine soziologische Untersuchung", mis ilmus Selle teema võttis uuesti üles Hannah Arendt raamatu " The Origins of Totalitarianism " esimeses osas. USA-s sai Ichheiserist üks moodsate atributsioonteooriate teenäitajaid. Teda huvitasid eriti ekslike omistamiste sotsiaalne tingitus ja sotsiaalne mõju.

Tähelepanu äratasid ka tema kirjutised etnilistest, eriti antisemiitlikest eelarvamustest. Autor äratab meie uudishimu kui inimene, kes on teadlik meie aja valusatest probleemidest, kannatab nende all ning oskab neid väljendada. Meie vaimus kujuneb tema isiksusest pilt. Tekib võimalus temaga isiklikult kokku puutuda. Kirja teel lepitakse kokku kohtumine tema kodus. Tema kiri, õigemini käekirivalmistas meile väikese pettumuse, määratlematul Uhiste pettumuste poletik ei sobi see pilti, mis meil temast on.

Aga me pöörame sellele vähe tähelepanu ja ootame kannatamatult kohtumist. Jõuame tema majja täpselt kokkulepitud ajal. Meid juhatatakse tuppa, kus meid palutakse mõni minut üksi oodata. Ringivaatamisel tekib jälle ebamugav tunne nagu kirja saamisel ning see muutub ruttu segaduseks.

Mööbel ei vasta kujutlusele sellest inimesest, mis tekkis Uhiste pettumuste poletik lugemisel, on sellega lausa vastuolus. Segadust suurendab asjaolu, et ka käekirja ja mööbli vahel puudub kooskõla. Kumbki ei vasta varem tekkinud pildile sellest inimesest, kuid need hälbivad eri suundades. Käekiri oli tühi, formaalne, konventsionaalne, mööbel on halva maitsega, vanamoodne ja ülekuhjatud.

Enne kui me jõuame oma vastuolulistes ja tunnetes ja muljetes selgusele saada, läheb uks lahti ja me saame vapustuse osaliseks. Kuidas sai see mees luua nii võimsa teose, mis meile nii sügavat muljet avaldas? Askeetliku kuju asemel näeme ümarat eakat meest, kes tervitab meid sõbraliku naeratusega. Segaduses, mida me vaevalt valitseme, alustame juttu. Mõne konventsionaalse fraasi järel läheb see olulisematele teemadele.

Peaaegu märkamatult muutub pilt imelikul kombel jälle. Tema jutt, rääkimisviis, hääletoon, Uhiste pettumuste poletik silmad on jälle see inimene, keda me ootasime. Võib-olla mitte päris selline, nagu me ette kujutasime. Jääb mingi taandumatu jääk, mis pilti ei sobi, väljenduse vastuolud, mida me ei oska lahendada.

Siiski on see tema ise, käekiri on unustatud, mööbel on kadunud, tema välimus ja mulje, mille see meile jättis, on salapäraselt, kuid täielikult teisenenud. Teel koju hakkame järele mõtlema. Võib-olla seos käekirja ja isiksus vahel, kui seda üldse on, keerulisem, kui me intuitiivses reaktsioonis eeldasime.

Käekirja konventsionaalsus ei ole võib-olla reaalne, otsene väljendus, vaid mask, võib-olla lihtsalt sisemise rahutustunde kompensatsioon. Võib-olla seost üldse ei olegi? Ja kas tohib tõlgendada mööblit tema isiksuse väljendusena?

You Bet Your Life: Secret Word - Door / Heart / Water

Vestlus andis vihjeid, et oletada, et tema materiaalsed olud pole kuigi mugavad. Võib-olla ta lihtsalt ei saa oma ümbrust Uhiste pettumuste poletik. Siis me oletasime jälle intuitiivse tõlgendamise kalduvuse tõttu seost, mida tegelikult pole. Lõpuks, ka suhted inimese välimuse ja sisemuse vahel on võib-olla keerulisemad ja ettearvamatumad, kui me tavaliselt arvame. Siis tuleks ka meie kalduvust otsustada inimeste üle välimuse järgi pettuse, mitte teadmise allikas.

Kuidas sobituvad üksikmuljed tervikuks? Millest koosneb meie mulje teisest inimesest? Kuidas määrata nende elementide sümboolset tähendust? Kas on objektiivseid kriteeriume või tuleb otsustamine jätta indiviidile?

Parim viis selle probleemiga tegelda on alustada väljendusnähtuste uurimisega. Nende uurimist on takistanud üks segadus, mille all on kannatanud teise inimese kohta käiva kujutluse, inimeste kokkupuudete, näo mõistmise ning isiksuse ja selle struktuuri mõistmise uurimine.

Segadust põhjustab sõna "väljendusnähtused" kahemõttelisus. Esiteks me peame silmas välis- ja siseisiksuse reaalset seost. Teiseks me Tigeonide liigeste poletiku ravi silmas, et isiksuse väljenduse välised vormid määravad muljed, mis teisele inimesele sellest inimesest jääb.

Teine inimene tõlgendab ja kasutab neid sümbolitena, ms annavad edasi selle isiksuse isiklikke jooni. Segaduse klaarib kõige kergemini selle kahemõttelisuse põhjalik mõistmine. Selleks tuleb kõiki väljendusnähtusi tõlgendada nii väljendusena kui ka muljena ning neid tuleb vaadelda sõltumatult.

Gustav Ichheiser

Sõna "väljendusprobleemid" hakkame kasutama siis ja ainult siis, kui neid nähtusi vaadatakse seestpoolt, isiksuse enda vaatekohast ja nende reaalsete kalduvuste seisukohast, mis väljenduvad. Selles seoses on võimalikud ja legitiimsed kolm uurimisliini.

Neid uurib väljendusteooria kõige kitsamas mõttes. See uurib näiteks seoseid väljenduva kalduvuse, tunde, hoiaku, impulsi ning väljendusnähtuse kindla kuju vahel, Mitmesuguse uhise haiguse ravi folk oiguskaitsevahenditega vastukalduvusi, mis seda kalduvust alla suruvad, reguleerivad või kõrvale juhivad.

Väljendamiseks ei kasuta need kalduvused mitte ainult keha, vaid kõiki välismaailma nähtusi. See oli Charles Darwini probleem.

Uuritakse isiksuse kujunemist või moondumist väljenduse tagajärjel. Fundamentaalne on eristus kõigi nende väljenduse probleemide ja mulje probleemide vahel. Väljendusteoorias on Uhiste pettumuste poletik vaadeldud mulje perspektiivi, mida on võetud väljendusteooria probleemina.

Mulje perspektiiv ei tegele mitte nähtuse tähendusega isiksuse seesmiste omaduste ja kalduvuste suhtes, vaid selle sümboolse tähendusega välisvaatlejale, partnerile. Väljendussuhted on reaalsed suhted isiksuse sees, muljesuhted on sotsiaalsed nähtused, mis hõlmavad mitme inimese vahelisi suhteid. Need kuuluvad teise inimese teadvustamise ja kujutlemise valda, " mõistmise " valda kõige laiemas mõttes, mis hõlmab ka vääritimõistmist ja mittemõistmist.

Muutuste vajadusest

Oletame, et A kohtab tänaval B-d, keda ta vihkab. Ta tunneb endas viha tõusmas, kuid surub selle alla ning läheneb B-le täieliku sõbralikkuse ilmega. B ei tea midagi A vaenulikest tunnetest ja võtab A käitumist siirana, ei näe tema teesklust läbi. Mida tähendab A käitumise vaatlemine väljendusena ja vaatlemine muljena? Väljendusena on selle eesmärk maskeerida tegelikku vaenulikkust.

Muljena tähendab see sõbraliku hoiaku näivust. Tegelik teine inimene on vaenulik, teise inimese pilt näitab sõbraliku hoiaku märke. Uhiste pettumuste poletik vastu väita, et see pole tüüpiline näide ja tavaliselt on need omavahel kooskõlas. Vastuseks tuleb lähtuda sellest, et mittevastavus väljenduse ja mulje tähenduse vahel on normaalne ja tüüpiline ning niisugust olukorda saab mõista ainult selle kaudu. Pinge kahe tähenduse vahel tekitavad end väljendav isiksus ja partner, kellele jääb mulje.

Arusaam, et Uhiste pettumuste poletik kaks tähendust on täielikus vastavuses, kui mitte samased, algab eeldusest, et väljendamine ja väljenduse vastuvõtmine on loomupäraselt teineteisele häälestunud Uhiste pettumuste poletik nende harmooniat võib pidada enesestmõistetavaks.

Nagu psühholoogias ja sotsioloogias tihti juhtub, rõhutatakse ühekülgselt harmooniat, kujutledes, et asjad sujuvad, ning ignoreeritakse sama tähtsaid juhtumeid, kus see pingete, konfliktide, vastuolude tõttu nii ei ole, ja see ei võimalda tegelikku probleemi õigesti sõnastada.