Liigesed kriis ja haiget, mida see, Parkinsoni tõbi

Hinnake kriisiolukorra tõenäosust vahetut ohtu inimesele endale või teistele ning tegutsege töökoha käitumisjuhiste põhjal. Lihasjäikus ehk rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptoom kui treemor ning iseenesest ei muuda patsienti tavaliselt abituks Bradükineesia ehk liigutuste aeglustumine on tavaliselt kõige enam häiriv sümptoom. Kui sul on palavik, köha, hingamisraskused või kurguvalu, otsi varakult abi ja helista oma perearstile. Kodune isolatsioon Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Isolatsioonis istusin kokku 18 päeva, mis on tegelikult täiesti omaette katsumus. Viimastel päevadel tajusin, et ma ei ole haige enam viiruse pärast, vaid nelja seina vahel istumisest.

Seedehäired Abi kriisiolukorras Esmaabi osutaja peab suutma ära tunda ka võimalikud vaimse tervise kriisiolukorrad. Kriisiabi on tarvis siis, kui: on oht, et inimene võib ennast kahjustada nt üritada ennast vigastada või enesetappu ravimite, mürkainete vm abil inimene kogeb äärmuslikku stressi nt paanikahoog, äge stressireaktsioon traumeerivale sündmusele või tõsine psühhootiline seisund inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv nt agressiivsus või sideme kaotamine reaalsusega.

Kriisiolukorras on vaja kasutada kriisiabivõtteid. Abi saamiseks helistage numbril või perearsti nõuandeliinil Kui tegu pole lausa kriisiolukorraga, siis otsustage, kas on vaja anda esmaabi ning kes seda võiks pakkuda. Praktilisi nõuandeid esmaabi andjale Kui pole põhjust arvata, et töökaaslane vajab kriisiabi, kuid olete märganud eelkirjeldatud muutusi tema töös või suhtluses teiste inimestega, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele, siis peate sellest temaga rääkima.

Ja rääkida tuleb ka siis, kui probleem ei ole tingitud tööst või töökohast.

Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega. Arstlikus kirjanduses käsitletakse veel ka neljandat haigustunnust - keha tasakaalu säilitamise häiret. Need sümptoomid võivad esineda iseseisvalt või erinevates kombinatsioonides kas ühes või mitmes kehapiirkonnas. Enamikul juhtudest domineerib üks haigusnäht, kuid peaaegu alati aeglustuvad tahtlikud liigutused ja ilmneb liigutuste alustamisraskus. Lisaks loetletud primaarsetele haigustunnustele esineb veel mitmeid nn.

Enne vestlust mõelge hoolega läbi, mida tahate öelda. Meenutage, mida murettekitavat olete märganud. Valige kohtumiseks mõlemale sobiv aeg ja koht. Järgnevad soovitused on valitud vaimse tervise esmaabi juhendist: Tagage konfidentsiaalsus ja privaatsus, v. Ilma inimese loata ei tohi avalikustada tema vaimse tervise probleemi ka ettevõtte juhtidele või teistele töötajatele. Kohe vestluse alguses seadke koos selged konfidentsiaalsuse piirid.

Leppige kokku ka selles, kellele mida tohite edasi öelda, näiteks kas võite nõu küsida töötervishoiu- ja tööohutusspetsialistilt, personaliosakonnast või mujalt. Looge vestluseks turvaline õhkkond.

Seda saab teha mitmel moel. Istuge inimesest sobival kaugusel, arvestades tema isikliku ruumiga. Mõelge, mida te inimese kohta teate. Suheldes hoidke kultuuriliselt sobivat silmsidet.

Küsige avatud küsimusi selle kohta, kuidas murettekitav probleem teda mõjutab. Andke inimesele rääkimiseks piisavalt aega, kuulake teda ilma hukka mõistmata, Hapu polve retseptid empaatiline ja austav. Töökaaslasega rääkides kirjeldage, mida olete tema käitumises märganud.

Siis selgitage, miks olete tema pärast mures.

Soovitused COVID kahtlusega inimesele või nakatunule COVID peamised sümptomid on: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne. Kui sa tunned, et sul avaldub mõni eelnevalt nimetatud sümptomitest, jää koheselt eneseisolatsiooni ning võta ühendust oma perearstiga. Kuna COVID sümptomid võivad olla väga kerged jälgi oma tervist tähelepanelikult ning pöördu perearsti poole või helista ka perearsti nõuande liinile kergete sümptomitega. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus kohas viibides või vältimatu lähikontakti korral. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata.

Olge rahulik, väljendage ennast selgelt ja tooge näiteid murettekitavate muutuste kohta. Võib küsida, kuidas inimene ennast tunneb ja kui kaua tal on selline tunne olnud. Kas kõik on ikka korras? Te ei pea teadma kõiki vastuseid. Kui ütlesite midagi, mis ei kõlanud päris õigesti, siis ei pea see tähendama vestluse lõppu. Lihtsalt proovige uuesti. Vajaduse korral vabandage. Jälgige, kas inimene tahab oma vaimse tervise probleemist rääkida. Kui ta on ennast avanud ja Tinktuur koos liigeste poletik loo rääkinud, näidake välja, et olete selle eest tänulik.

Kui te ei tea, milliseid sõnu kasutada, küsige oma töökaaslaselt, milliseid väljendeid ta ise kasutab oma probleemist rääkides.

Kuidas anda vaimse tervise probleemide korral töökohal esmaabi?

Ärge kasutage meditsiinilisi termineid töökaaslase olukorra määratlemiseks. Pidage meeles, et inimese jaoks on töö juures oma vaimse tervise probleemi avalikustamisel nii plusse kui ka miinuseid. Kui inimene avaldab, et tal on selline probleem, siis küsige, kuidas see teda mõjutab. Uurige ka, kas tal on teisi muresid, mis ei ole otseselt tööga seotud, kuid millest ta sooviks rääkida või teid teavitada.

Küsige, kas tema vaimse tervise probleemi mõjutavad mis tahes tööga või töökohaga seotud asjaolud.

KUULA | Ülekaal teeb liigestele haiget ja liikuda ei julge. Kuidas nõiaringist pääseda?

Pidage meeles, et tööga seotud stressorid ei mõjuta kõiki inimesi ühtemoodi. Kui inimene tunnistab, et tema terviseprobleemi mõjutab tõepoolest tööl liigesed kriis ja haiget, julgustage teda sellest rääkima asutuses töökeskkonna eest vastutava isikuga. Pakkuge abi vajaliku teabe ja toe leidmisel. Vestluse lõpus leppige omavahel kokku, mis saab edasi ja kes mida teeb. Kui leiate töökaaslasega rääkides, et te ei ole tema aitamiseks siiski õige inimene, öelge seda talle ja arutage omavahel, kust ta võiks abi saada.

Võite soovitada, et ta paluks abi kelleltki, kes on saanud vajaliku väljaõppe.

Seedehäired Abi kriisiolukorras Esmaabi osutaja peab suutma ära tunda ka võimalikud vaimse tervise kriisiolukorrad. Kriisiabi on tarvis siis, kui: on oht, et inimene võib ennast kahjustada nt üritada ennast vigastada või enesetappu ravimite, mürkainete vm abil inimene kogeb äärmuslikku stressi nt paanikahoog, äge stressireaktsioon traumeerivale sündmusele või tõsine psühhootiline seisund inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv nt agressiivsus või sideme kaotamine reaalsusega. Kriisiolukorras on vaja kasutada kriisiabivõtteid.

Olge valmis selleks, et töökaaslane ei soovi teie toetust. Kui inimene reageerib negatiivselt nt eituse või vihaga, siis jääge rahulikuks. Kui ta ei taha rääkida, siis ärge võtke seda isiklikult. Inimene ei pruugi oma vaimse tervise probleemidest rääkida mitmetel põhjustel. Austage tema soovi, kui ta ei soovi teiega töövälistel teemadel vestelda.

Kui inimene ei soovi teiega rääkida, siis öelge, et olete olemas, kui ta peaks ümber mõtlema, ja julgustage teda rääkima kellegi teisega, keda ta usaldab.

Samuti võite talle anda teemakohast materjali, millega ta saab tutvuda hiljem.

Sagedasemad haigused

Mõne aja pärast võite üle küsida, kas ta on teiega rääkimise suhtes ümber mõelnud. Pärast vestlust on vaja hoolitseda ka enda eest.

Kui tunnete end pärast vestlust kurnatuna, leidke keegi, kelle käest võite ise tuge ja nõu saada, kuid seejuures tagage, et töökaaslasega räägitu jääb konfidentsiaalseks. Kui te ei saavutanud vestlusega soovitud tulemust, siis pidage meeles, et see võib siiski mõju avaldada, nt võib-olla arutab teie töökaaslane oma vaimse tervise probleemi kellegi teisega.

Töökeskkonna ebasoodne mõju Toetav töökeskkond mõjub kõigi inimeste vaimsele tervisele hästi. Samas võib ebasoodne töökeskkond suurendada terviseprobleemide riski. Töötajate vaimset tervist mõjutavad ebasoodsalt näiteks järgmised asjaolud: Tööle esitatavad nõuded on kõrged, kuid töötaja kontroll ülesannete üle on vähene ja ta saab kolleegidelt vähe tuge.

Töö nõuab suurt pingutust, kuid seda ei väärtustata rahaliselt, edutamisega vms. Tööl esineb kiusamist, diskrimineerimist või ahistamist. Töötajaid koheldakse ebaõiglaselt. Probleem abivajaja vaatenurgast: avalikustada või mitte Probleemi avalikustamine tööl tähendab oma mure selgitamist ja kogemuste jagamist töökaaslastele. Inimene võib otsustada seda teha mitmel põhjusel, näiteks toetuse saamiseks või oma käitumise selgitamiseks terviseprobleemide või töövõime analüüsimise käigus.

Ta võib jagada ainult osa teabest, näiteks kinnitada diagnoosi olemasolu, ja rääkida töö kohandamise vajadusest oma juhiga. Samas võib ta oma kogemusi jagada ka avatult ja paljude kolleegidega.

Tabelis on kokkuvõtlikult välja toodud mitmed võimalikud plussid ja miinused, millega inimene oma probleemist rääkides arvestab. Avalikustamise plussid: See võimaldab mõistlike kohanduste tegemist.

Võimaldab toe saamist. Harib teisi vaimse tervise probleemide teemal. Vähendab probleemi varjamisest tingitud stressi. Selgitab vaimse tervisega seotud käitumisviise, mida võidakse muidu valesti tõlgendada või hinnata.

Võib anda positiivse kogemuse teistele kolleegidele, nt keegi teine võib avalikustada oma probleemi. Töötaja saab olla aus oma terviseprobleemi puudutavas. Tööandja ei pruugi sobivat toetust pakkuda. Võivad tekkida kuulujutud. Võib tingida kõrvalejäämist või mida see. Töökaaslased võivad hakata oma kolleegi alahindama või tema tegevust õõnestama. Töökaaslasest rääkimine ja töökultuur Kui räägite mõne töökaaslasega oma murest ühise kolleegi pärast, olge konkreetne ja vältige kriitilisi kommentaare.

Kui räägite töökaaslasega, kes on oma kolleegi pärast mures, keskenduge võimalikele lahendustele ja toele, mitte ainult probleemile.

Ärge rääkige teistele töökaaslastele asjast niisama ega levitage kuulujutte. Kui kuulete, et teised töökaaslased räägivad inimese vaimse tervise probleemist viisil, mis ei ole abistav, andke neile märku, et see ei ole sobiv.

Learn English Through Story ★ Subtitles: The USA by Alison Baxter (Level 4)

Samuti teavitage sellest asutuse, töörühma vm juhti. Emotsionaalselt traumeerivad kogemused töökohal Kui kolleeg on tööl kogenud emotsionaalselt traumeerivat ja stressi põhjustanud olukorda, siis ärge jätke seda tähelepanuta — juhtunu mahavaikimine võib muuta olukorra halvemaks. Kui see sobib olukorra ja teie rolliga, siis kaaluge järgmisi tegevusi: Leidke sobiv koht, kus inimene saab oma emotsioone vabalt väljendada ja ennast koguda.

Hinnake kriisiolukorra liigesed kriis ja haiget vahetut ohtu inimesele liigesed kriis ja haiget või teistele ning tegutsege töökoha käitumisjuhiste põhjal. Keskenduge sellele, mis hetkel stressi tekitab, ärge proovige kohe probleemile lahendust leida.

Kinnitage talle, et teda hinnatakse töökohal ja on loomulik, et läbielatuga võivad kaasneda tunded. Ta mida see olla juhtunu pärast õnnetu või tunda piinlikkust.

Andke inimesele mõista, et kuulate teda. Ka sellest, kui ta saab lihtsalt kellegagi rääkida, võib abi olla.

Koroonahaige mälestused: ei soovita mitte kellelgi seda endale saada

Öelge kolleegile, et talle pakutakse abi ja tuge. Ärge tundke, et peate kohe lahenduse välja pakkuma, eriti kui tarvis on pikaajalist tegutsemist. Küsige, kas ta sooviks, et võtaksite tema nimel kellegagi ühendust. Selgitage, et kui ta on piisavalt taastunud, siis võib ta tööd jätkata, teha pausi või paluda luba kojuminekuks.

Pidage meeles, et inimene ei pruugi selgelt mõelda ega suuta palju teavet vastu võtta. Kui ta on rääkimiseks liiga suures stressis, siis kinnitage, et võite oma vestlust ka teisel ajal ja teises kohas jätkata.

Vajadusel otsige stressis inimese tõhusamaks abistamiseks ka ise abi, kuid tagage seejuures konfidentsiaalsus. Töökaaslase nõusolekul võtke ühendust tema lähedastega. Kokkuvõtteks Töökollektiivides tuleb osata vaimse tervise probleemidega inimesi ära tunda ja aidata.