Harvester ule polvede. 15 levinud müüti metsamajandamisest | RMK

Kõige ühtlasema vanuselise jaotusega on kuusikud. Globaalselt on väga suur vahe, kas elanikkond oma mugavuste jaoks tarbib mittetaastuvaid loodusvarasid või kasutab selleks puitu. Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb.

RMK murrab 15 levinud müüti metsamajandamisest RMK koondas kokku 15 vale või tõdemoonutavat müüti metsamajanduse kohta ja koostas neile faktipõhised vastused. Metsamaa pindala sõltub Eesti tingimustes sellest, kui palju ja kus me metsal kasvada laseme, kuna Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse.

Seega, kui harime metsamaa põlluks, siis seal mets enam kasvada ei saa, kui me enam põldu ei hari, kasvab mets ajapikku tagasi. Alates Seega pindalaliselt on kaitse all iga kolmas hektar, mis kokku teeb Hiiumaa pluss Saaremaa suuruse ala. Aastate jooksul on kasvanud nii RMK hallatava metsamaa pindala kui ka rangelt kaitstava metsa mets, mida üldse ei majandata osakaal.

VEEL UUDISEID

Möödunud 14 aastaga on range kaitsega metsade pindala igal aastal suurenenud keskmiselt 12 ha võrra. Riigimetsas toimub uuendusraie mahu arvutus pindala järgi. Arvutatakse nn arvestuslank, mis on aasta uuendusraiete optimaalne pindala. Arvutusi tehakse selleks ettenähtud valemite abil ja seda eraldi kõikide põhiliste puuliikide kohta. Uuendusraie maht saadakse raiutava pindala korrutamisel küpsete puistute hektaritagavaraga.

Riigimetsas lubatud uuendusraie iga-aastase pindala kinnitab keskkonnaminister. Arvestuslanki on riigimetsa puhul kasutatud kogu Eesti riigimetsa ajaloo jooksul, seega juba sada aastat. Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis erineva metsaosa kirjeldust kõiki metsa sellel ühel metsaosal kirjeldavate parameetritega, mille põhjal tehaksegi otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha.

Uuendusraie pindala arvutused tehakse puuliikide kaupa — mänd, kuusk, kask, haab, sanglepp ja hall-lepp.

Kui raiume riigimetsi senisel põhimõttel ja kaitstavate metsade pindala jääb samaks ning need arenevad omasoodu, siis arvutused näitavad, et aasta pärast on meil kõige enam puutumatuid loodusmetsi ning ühtlaselt kõigis vanustes alla aastaseid metsi.

Järeldus: Mets ei saa otsa. Eesti metsa vanus peegeldab seejuures Eesti ajalugu. Tänaseks raieküpseks ehk 60 —aastaseks saanud metsade sünd langeb kokku esimese Eesti Vabariigi tekkega ja kasvanud raiemahu, II maailmasõja, küüditamiste ja peremeheta jäänud maade metsastumisega.

1. Kui liigend on rinnus haiget teinud
2. Raieõiguste ostmine Ostame raieküpse metsa raieõigust üle Eesti.

Metsa vanust tasub aga hinnata puuliigiti, sest puude iga on erinev. Kui näiteks aastane männik on parimas keskeas, siis sama vana kaasik ja kuusik on juba küps, haavik vana ja hall-lepik juba haruldaselt vana. Riigimetsa männikutest enamik on 60 —aastased.

Kõige ühtlasema vanuselise jaotusega on kuusikud. See peaks hajutama kartused nagu saaksid vanad metsad RMK metsast viimseni raiutud. Tegemist on kõrge looduskaitseväärtusega metsadega, mis kuuluvad range kaitse alla ja mis ei kuulugi majandamisele. RMK maadel, kus asub rohkem rangelt kaitstavaid metsaosi, on see näitaja üksjagu keskmisest suurem.

Järeldus: Vana mets ei saa otsa. Eesti rahvas vajab puitu kütteks, ehituseks, mööbliks, paberiks ja paljuks muuks. Puidu kasutamine on seejuures tänases kliimakriisi kontekstis vägagi tervitatav — puud seovad kasvades süsinikku ja puit pakub materjalina arvestatavat alternatiivi nii plastile, terasele, betoonile kui ka mitmesugustele naftasaadustele.

Selleks, et puitu kasutada, tuleb metsi majandada.

Muul viisil puidust tooteid valmistada Harvester ule polvede saa. Eestis on nii metsandus kui ka metsateadus pikkade traditsioonidega ning metsatöid teevad õppinud inimesed. Riigimetsas ilma vastava hariduseta töid teha ei tohigi. Samuti on Eestis metsandus seaduslikul tasandil reguleeritud selliselt, et oleks tagatud metsade uuenemine ja jätkusuutlik kasutamine.

Kui metsaraiet piirata Eestis või mujal Euroopas, siis suurenevad raiemahud teistes piirkondades, sest nõudlus puidu järele jääb. Sageli aga Harvester ule polvede, kus metsandus ja puidutööstus on vähem jätkusuutlikud kui meil, seda nii kliimamuutusi kui elurikkust silmas pidades.

Järeldus: Seega, praeguse ühiskonnakorralduse juures on vaja metsi majandada. Foto: Kaupo Kikkas 4. MÜÜT Metsa raiutakse liiga palju Tõde: Praeguse metsanduse arengukava järgi on hinnatud raiemahuks, mis tagab Eestis metsa kestmise pikema aja jooksul,12 —15 miljonit tihumeetrit aastas.

Sellist raiemahtu ei ole kunagi saavutatud.

Ehk on mõnel lugejal jätkuvalt huvi, kuidas vanarauda elus hoitakse ja kirjutan veidi sellest, mis vahepeal toimunud on. Juhtmed said lõpuni ära veetud ja armatuurlaud paigas, masin läheb nupust käima ja tulede lülitid-releed plõksuvad ja toimivad. Kellasid vaja jätkuvalt lisada. Paigaldatud sai ka lõpuks 50liitrine pump koos uue survevoolikuga pealevoolu ei ole jõudnud veel ära vahetada, aga see saab ka tehtud.

Eesti aastane raiemaht on püsinud aastaid 10 miljoni tihumeetri juures, jõudes mullu 12 miljoni tihumeetrini. Kui tänane Harvester ule polvede 12 miljonit jagada Eesti leibkonna vahel teeb see 20 tihumeetrit iga leibkonna peale. Kas seda on palju? RMK ei ole nõus väitega, et raiutakse liiga palju. Metsapoliitikaga kokkulepitud võimalikke raiemahte ei ole ületatud. Metsapoliitika aga arvestab meie metsade jätkusuutlikkuse vajadusega.

Kritiseerides puidu kui kõige kiiremini taastuva loodusvara kasutamist, ütleme me tegelikult, et meid ei huvita, mis toormaterjale me oma mugava elu jaoks tarvitame. Globaalselt on väga suur vahe, kas elanikkond oma mugavuste Harvester ule polvede tarbib mittetaastuvaid loodusvarasid või kasutab selleks puitu.

Uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8—9 miljonit tihumeetrit aastas. Riigimetsa on miljon hektarit ja raiemaht on viimastel aastatel püsinud 3,8 ja 4 miljoni tihumeetri vahel. Võrdluseks, et kui Järeldus: Metsi ei raiuta liiga palju. Foto: Aldis Toome 5. MÜÜT Siin ja täna seda konkreetset metsa ei tohi raiuda Tõde: Metsa raiutakse siis, kui seda on ühiskondliku kokkuleppe metsaseaduse Harvester ule polvede kõige mõistlikum puiduna kasutusele võtta, et siis uus metsapõlv uuesti kasvama panna.

Raieid planeeritakse vastavalt metsa vanusele ja kohalikele tingimustele. Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb. Iga metsa aeg saab ükskord otsa, ka nende, mis asuvad asulate läheduses ja mis on justkui alati muutumatul kujul olemas olnud. Mets vananeb ja muutub meie tahtest hoolimata, seda ei ole võimalik konservina säilitada.

Vanad kuusikud hakkavad tasapisi looduslikult asenduma lehtpuudega ja võsastuma. Metsi majandades on võimalik neid kujundada ka kaugemas tulevikus kõiki inimese vajadusi rahuldavateks metsadeks, et nad Harvester ule polvede väärtuslikku puitu, et seal oleks hea jalutada ja puhata ning neis olevad loodus- ja pärandkultuuri väärtused oleksid säilinud.

Riigimetsas planeeritakse raied vastavalt metsa vanusele ja eesmärgiga tagada nende ühtlasem vanuseline jagunemine.

MAAPARANDUSTÖÖD

Veidi enam kui ühe miljoni hektari metsamaa kohta on RMK andmebaasis metsaeraldiste täpset kirjeldust. Otsus, kui palju ja mis liiki raiet on riigimetsas mõistlik teha, langetatakse nende kirjelduste alusel teadmiste põhiselt, mitte tunde järgi. Riigimetsa aastase uuendusraie mahu Suur poidla valu keskkonnaminister arvestades metsa olemit, mitte riigieelarve rahavajadust.

Järeldus: Metsi raiutakse vaid kaalutletult ja vajaduspõhiselt. MÜÜT RMK teeb liiga palju lageraiet Tõde: Kui me võtame metsast puidu kasutusele, siis peame vastavalt metsaseadusele metsa uuendama — kindlustama, et samal kohal hakkaks kasvama tulevikus meile samasugust väärtust andev mets.

KOMMENTAARID

Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid tingimusi varem loonud tormid ja põlengud. RMK ei ole ka turberaie vastu. Kui turberaiega on võimalik metsa uuendada, siis me seda ka teeme.

Kolm põlve korraga kombainiroolis

Kahjuks on see võimalik ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid.

Looduslikult asustavad lageda ala esmalt kiirekasvulised põõsad ja lehtpuud, mille varjus jäävad väärtuslikumad puuliigid konkurentsis alla ega saa kasvada. Lihtne on nõuda lageraie keelamist, kuid väga raske on sundida kuuse- ja männitaimi kasvama kehvades valgustingimustes.

Võttes metsast valikraiega ainult palgipuu välja ja jättes uuenemise looduse kanda, ei ole see tulevaste põlvede seisukohalt vastutustundlik käitumine.

Meie eesmärk on tagada, et ka tulevikus kasvaksid meil terved ja tugevad metsad, mistõttu on selle saavutamiseks vajalik raieliik teisejärguline. Hästi maastikku planeeritud lageraie võib ka silmale vaadata talutav olla. Järeldus: RMK teeb raieliigi valikul kaalutletud otsuse ega piirdu ainult lageraiega, kui mõni teine raieliik on sobivam.

Masinast rääkides aga väga tubli masin ja RMK õnneks ehk kunagi tulevikus sellised masinad meil tööd teevadki.

MÜÜT Puidu eest saadud rahast pole mingit kasu Tõde: Puidu müügist saadud tulust osa läheb dividendidena riigieelarvesse ja ülejäänud investeerime tagasi metsa: taimekasvatuseks, noore metsa hoolduseks, looduskaitsetöödeks, puhkevõimaluste arendamiseks ning metsateede ehitamiseks ja hooldamiseks. Samuti metsateaduse arengusse. Järeldus: Metsamajandamisel teenitud tulust saab kasu kogu Eesti rahvas. Istutatud puudele on loodus omalt poolt lisanud teisigi liike ja nii on kujunenud enamus meie metsi.

Ka need metsad, mille raiumise vastu täna ollakse. Ometigi on need alad kujunenud metsaks, mitte puupõlluks.

Hakkepuidu ost ja puiduhakke tootmine otse raielangil. Lisaks virnastatud võsale ja raiejäätmetele ostame ka kasvavat võsa ning juba läbi raiutud metsamaid. Terviklahendus metsaomanikule Pakume metsaomanikele terviklahendust alates metsa hindamisest ja metsamajandamiskavadest, kuni kasvava võsa ning metsa raieni. Raiejäätmed töötleme puiduhakkeks otse raielangil ja peale raietööde lõppu tasandame rööpad ning korrastame kogumisplatsid. Kasvava võsa ost Kasvava võsa ost koos maaga või siis ainult väljatuleku alusel.

Samamoodi kasvab tänapäeval istutatud Harvester ule polvede puudest samaväärne mets. Järeldus: Nagu varem inimkäe läbi uuendatud metsadest on saanud tänased liigirikkad metsad, nii ka edaspidi riigimets on ja jääb liigirikkaks. MÜÜT Harvesterid ja teised suured metsatöömasinad on kurjast Tõde: Tänapäevased metsatöömasinad on töötegijale turvalised ja loodud metsatöö lihtsustamiseks.

Riigimetsas tohivad tööd teha kindlatele kriteeriumidele vastavad masinad ja väljaõppinud masinajuhid, see on sisse Harvester ule polvede ka hanketingimustesse. Harvester on ka kõige kuluefektiivsem töövahend. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma oma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik soovivad selle eest palka saada.

Harvester teeb ära ka kogu arvepidamise ja andmete edastamise infosüsteemidesse. Samuti ei nõua me teiste valdkondade inimestelt töövahendites mitukümmend aastat tagasi minemist, rääkimata sellest, et oleksime ise valmis autod hobuvankritega asendama.

Töövõtjatega sõlmitud lepingu järgi ei tohi teha metsa sügavaid Harvester ule polvede. Selle vältimiseks on vaja raieaega planeerida, vihma ajal igasse metsa mitte minna, panna oksapadi tee tugevdamiseks, külmal ajal teha talitee jne. Kui roopad ikkagi tekivad, on nõue, et need tuleb tasandada. Järeldus: Tänapäevased metsatöömasinad loovad metsatööde tegijale turvalisema töökeskkonna ja lihtsustavad tööd. MÜÜT Raiutakse ka rangelt kaitstavatel looduskaitsealadel Tõde: Looduskaitsealade sihtkaitsevööndites ja teistel rangelt kaitstavatel metsamaadel tavapärast metsa majandmist ei toimu.

Seal tehakse vastavalt vajadusele kaitsealuste liikide ning elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke looduskaitsetöid. Näiteks soode loomuliku veerežiimi taastamiseks tuleb teiste tööde seas eemaldada kuivendamise tulemusel kasvama hakanud puud.

Samuti toimuvad raied poollooduslike koosluste taastamiseks. Kaitsealade piiranguvööndites tehakse metsamajanduslikke töid vastavalt kaitse-eeskirjades kehtestatud nõuetele. Järeldus: Tavapärane metsamajandamine toimub vaid majandusmetsas. MÜÜT Metsade majandamine mõjub elurikkusele hukatuslikult Tõde: Elurikkus ja loomad-linnud saaksid inimeseta hakkama, kuid inimene ilma puiduta mitte. Mis hinnaga ja milliseid kompromisse tehes me puidu kasutusele võtame, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

Täna omame me metsades samuti elurikkust, nii neid liike, kes armastavad noort metsa isegi lageraielanki kui ka keskealist metsa, lehtpuumetsa, segametsa, vana metsa jne. Samaväärse elurikkusega metsa soovime endast jätta ka tulevastele põlvedele. Selleks kasutame metsas toimuvatele looduslikele protsessidele võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid. Samuti lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud.

Need põhimõtted on kirjas ka riigimetsa metsamajandamise heas tavas, mille üks osa on kevadine nn linnarahu.

Kuigi lageraielanki nähakse metsa lõpuna ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele.