Liigeste sundroomi poletik
Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Endometrioosi korral asetseb emaka limaskesta sarnane kude väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid.
Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi.
Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna.
Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel.
Navigeerimismenüü
Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest.
Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.
15 haigust, mida arstid sageli ära ei tunne - Tervis
Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.
Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.
On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.
Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.
Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul.
Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea Koikide liigeste haigused, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.
Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid.
Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.
Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu.
Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja Liigeste sundroomi poletik pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.
Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.
Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus.
Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu.
Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.
Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.
Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida.
- Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
- Kuidas eemaldada pogenemise poletiku poletiku poletiku poletiku poletiku
- Põletik väänab liigeseid — Terviseuudised 9 juuli — DIGAR Eesti artiklid
Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid.
Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP.
Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta.
RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.
Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud. Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt. Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt Liigeste sundroomi poletik vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.
Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse.
Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi.
Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt.
Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt. Väga tugevate liigesevalude puhul saab arst määrata tugevatoimelisi, otse kesknärvisüsteemi toimivaid valuvaigisteid.
Liigesesüstid steroidhormoonidega aitavad paremini siis, kui põletik liigeses on kestnud vaid vähe aega. Üks tähtsamaid ravisoovitusi on, et pöörduksid sellise arsti poole, kes oskab ja soovib teha liigesesüste siis, kui selleks on vajadus. Lõikusraviga võib eemaldada ravimitele allumatu põletikukoe ning parandada juba kahjustatud liigeseid. Kahtluse korral teevad arsti tavaliselt uriini- ja veretesti ning füüsilise läbivaatuse.
Kuna luupus on väga erineva Liigeste sundroomi poletik väljendusega, on ravi individuaalne. Paljudel naistel põhjustab sündroom ka munasarjade suurenemist, kuid mitte kõigil.
Samuti ei tähenda suurenenud munasarjad, et tegemist on kindlasti polütsüstiliste munasarjade sündroomiga. PCOS-iga võib kaasneda ka liigne karvakasv. Kahtluse korral tehakse vereanalüüs, lõpliku diagnoosi kinnitab laparaskoopial võetud proovitükk munasarjast, mida uuritakse mikroskoobi all. Endometrioos Paljud täiesti terved naised kogevad menstruatsiooni ajal valu ja ebamugavustunnet, seega pole ime, et endometrioos on sageli valediagnoositud.
Endometrioosi korral asetseb emaka limaskesta sarnane kude väljaspool emakat ja läbib sarnaselt emakale kõik menstruatsioonitsüklid. Naised, kellel on endometrioos, kaebavad sageli vaagnavalu, krampide ja tavalisest märksa rohkema veritsuse üle.
Vahel piisab diagnoosi panekuks juba günekoloogilisest läbivaatusest, kuid teistel juhtudel peab tegema ultraheliuuringud või laparoskoopia. Apenditsiit ehk pimesoolepõletik Võib arvata, et põletiku ja valu Liigeste sundroomi poletik on pimesoolepõletikku kerge diagnoosida.
Sageli ongi, kuid mitte alati. Tüüpilisteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja väike palavik. Diagnostikat võib raskendada pimesoole ebatavaline paiknevus. Samuti tuntakse vahel küll valu, kuid pimesoole lõhkemise järel see leevendub ja arvatakse, et kõik on hästi. Väikelastel ja üle aastastel on sümptomid iseäralikumad, viidates sageli teistele haigustele. Migreen Paljud migreeni all kannatajad kogevad migreenile iseloomulikke sümptomeid, nagu raske, enamasti pulseeriv peavalu, iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
Ent on ka juhuseid, kus inimene ei teagi, et tal migreen on. Migreeni sümptomid võivad olla väga tõsiseid, aga ka vaevu hoomatavad. Migreeniga patsiendid, kes tunnevad end uimasena või ebamugavat tunnet peas, saavad sageli vale ravi, sest ka arstid ei oska migreeni kahtlustada. Neuroloog peab suutma välistada teised võimalused ning määrata õige diagnoosi.
Kobarpeavalu Kobarpeavalu puhul on valu tavaliselt väga tugev. Valud käivad otsekui kobaratena — ühel päeval võib olla mitu poole- kuni kolmetunnist hoogu.
Kobarpeavalud kipuvad ilmuma aastaaja muutumisel, teadlased ei ole selle põhjust kindlaks teinud. Ent just sellel põhjusel võivad arstid selle segi ajaga allergiaga seotud siinuse peavaluga. Sjögreni sündroomi võib leevendada tehispisaratega ning ruumide niisutamisega kodus või tööl. Silmade kuivuse vastu on saadaval ka meditsiinilised silmatilgad, tsüklosporiinitilgad näiteks Restasis.
Oluline on regulaarne silmade kontroll ning varajane silmapõletiku vastane antibiootikumiravi. Kõõluste tendiniitlimapaunade bursiit ja reumatoidsete sõlmede põletikku võib ravida glükokortikoidi süstidega. Liigese liikuvuse säilitamiseks ja liigeseid ümbritsevate lihaste tugevdamiseks on oluline regulaarne füüsiline tegevus. Ujumine on eriti kasulik, kuna see võimaldab füüsili- selt liikuda, avaldades seejuures liigestele minimaalset survet.
Füsioterapeudid ja tegevusterapeudid oskavad anda juhiseid konkreetseteks harjutusteks ning pakkuda tugilahaseid. Nii näiteks võivad randmeja sõrmelahased aidata põletikku vähendada ning liigeste paigutust säilitada. Erinevad vahendid nagu näiteks kepid, prill-laua tõsteseadmed ja purgiavajad või- vad olla abiks igapäevastes tegevustes. Kuumad ja külmad määrded ja salvid võivad leevendada sümptomeid enne ja pärast füüsiliste harjutuste tegemist.
Liigese liikuvuse taastamiseks või liigesekahjustuste ravimiseks võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Liigeseoperatsiooni tüübid varieeruvad artroskoopiast kuni liigese osalise või ka täieliku asendamiseni. Artroskoopia on kirurgiline tehnika, kus arst viib liigesesse koekahjustuste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks toruga sarnaneva instrumendi. Liigese täielik Liigeste sundroomi poletik on kirurgiline protseduur, kus hävinud liiges asendatakse tehismaterjalidega.
Näiteks väikeseid käeliigeseid saab asendada plastmaterjaliga. Suurte liigeste, nagu näiteks puusa- või põlveliigeste asendamiseks kasutatakse metalli. Tervisemuret tasub jagada Lõpetuseks tuleb veel mainida, et emotsionaalse stressi vähendamine võib aidata reumatoidartriiti põdevate inimeste üldist tervislikku seisundit parandada. Tugirühmad annavad reumatoidartriiti põdevatele patsientidele võimaluse oma probleemist teistega rääkida ning oma haigusest rohkem teada saada.