Liigeste poletikku kutsutakse,

Liigesevalu võib olla tingitud kõhre taandarengust või kroonilisest põletikust liigeses, aga valu võivad põhjustada ka ülekoormusest või traumadest tekkivad ajutised liigesekesta, kõõluste või lihaste paiksed põletikud. Neid on võimelised väljutama nii looduslikud sorbendid inuliin, pektiin, kiudained ja ka mikroelemendid.

Mangaan moodustab kõhre vundamendi. See ei lase luuotstel teineteist vastastikku ära kulutada. Ilma mangaanita kaotavad luupinnad oma sileduse ning muutuvad poorseteks ning haprateks ja see protsess ei sõltu vanusest. Mangaanidefitsi idi taastamine aitab kulunud luudel ja liigestel taastuda. Mangaani defitsiit tekitab häire liigese määrde koostises ning tagajärjena tekib põletik. Tsingi defitsiid luudes kutsub esile valu, vase defitsiit aga põletikuliste protsesside aktiveerumist.

Piinavat valu, mille üle haige kaebab, võetakse kui artriidi tagajärge ning vastavalt seda ka ravitakse.

• Käte ja jalgade anatoomia - LUUDEVAHELISED ÜHENDUSE
• Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.
• Folk oiguskaitsevahendeid lihasvalu ja liigestest
• Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Mangaani defitsiidi korral liigespinnad õhenevad. Liigeses tekib põletik ja turse, millele järgneb luu kahjustumine ning algab osteoartroos. Haigestub terve skelett: artroos, artriit, meniskite ja diskide songad, deformatsioonid ning purunemised.

Kui mangaani defitsiiti ei likvideerita, pole võimalik haigust peatada ning see sunnib inimest jend järjest vähem liigutama.

Ilma tsingi ja mangaanita pole kaltsium luukoe poolt omastatav isegi siis kui teda on toidus piisavalt. Luu vastupidavus jätkab langust. Luu haprus suurendab luumurdude tekkeriski ning kõige ohustatumad kohad on reieluu kael, rangluud, randmed ja pahkluud. Mangaani defitsiit põhjustab liigeste düsplaasiat, lampjalgsust, osteoporoosi east sõltumatultsealhulgas ka lastel.

Mangaani manustamine kiirendab nendest patoloogiatest tervenemist ja seda eriti lastel. Räni defitsiit kutsub esile liigutuste piiratust käimisel. Luumurru korral suureneb räni vajadus 50 korda ning tema lisamanustamine kiirendab luude kinnikasvamist tunduvalt. Samuti ennetab räni haavade nakatumist infektsioonides se. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel.

• Reuma – Vikipeedia
• Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
• Artrosi kultuuri kohus

Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema. Kõhr sisaldab kõhrerakke kondrosüütemis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks.

Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained. Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-aminohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat. Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan.

Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Liigeste poletikku kutsutakse unustage päevas piisavas koguses vett juua! Luud, liigesed, kõhred, kõhrevahelised vedelikud — kõik vajavad vett!

Kõige parem on korralikult mineraliseeritud vesi, kus sees on kõik luude ja liigeste jaoks vajalikud mineraalid. Glükoosamiinsulfaati peetakse kõige kasulikumaks ja parimaks suukaudseks glükoosamiini vormiks, sest see on kergesti imenduv ja seda on põhjalikult uuritud. Samuti sisaldab see sulfaati, mis on vajalik kõhre tootmiseks ja säilitamiseks. Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks.

Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime. Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan. See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga.

Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana. Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu. Liigese enda looduslikud ained glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks.

Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel.

Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda ka klaaskehas, kus see annab silmadele kuju; kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina; veresoontes ja Valutab uhist liikumisel. Selle ülesanne on säilitada kollageeni ja elastiini tootmine kehas.

Kahjuks kahaneb vanusega aga hüaluroonhappe kogus kehas. Eriti rohkelt leidub seda ainet nabanööris, silma klaaskehas, hüaliinkõhres, liigesevedelikus. Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab ligikaudu 12 g hüaluroonhapet. Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra Liigeste poletikku kutsutakse, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.

Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime.

Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära.

Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.

Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada. Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust.

Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe Liigeste poletikku kutsutakse ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada.

Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened. Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis. Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik.

Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Teadlased on kindlaks teinud, et mikroelementide defitsiit on esmaseks mineraalse ainevahetuse häirumise põhjuseks ja ka süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuse häirumise põhjustajaks. Venemaa Meditsiiniakade emia juures asuv Inimmorfoloogia instituut ja Jena ülikooli Shilleri instituut uurisid loomi, kellel tekitati kunstlik ühe mikroelemendi defitsiit ja tegid kindlaks, et mikroelementide defitsiit tekitab skeleti luude düstroofilisi haigusi, kroonilisi põletikke, loote väärarenguid, arengupeetust jne. Immuunsüsteemi nõrgenemine soodustab parasiitide sissetungi näiteks ainuraksed vere parasiidid trihhomonaadidklamüüdia, toksoplasma ja helmindid moodustavad suuri kolooniaid ning on suudavad vallutada kogu organismi. Nad tarbivad organismist väärtuslikke toitaineid, eritades asemele verd mürgitavat piimhapet, peroksiide ja toksiine.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes.

Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem Liigeste poletikku kutsutakse on haigestunud ja mida kiirem on sete.

Käte ja jalgade anatoomia

Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul. Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

Make $15,000 Per Month With DONE FOR YOU VIDEOS - Make Money On Youtube Without Showing your Face

Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine.

Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse. Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida.

Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid.

Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks. Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP.

Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt.

Arstieriala, mis tegeleb toesehaiguste diagnostika ja mittekirurgilise raviga, nimetatakse reumatoloogiaks.

On nii ägedaid kui ka kroonilisi, nii peamiselt nooremate kui ka peamiselt vanemate inimeste toesehaigusi. Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumusmõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit.

Toesehaigusi ravivad reumatoloogid ja kui on vajalik kirurgiline ravi, siis luu- ja liigesehaigustele spetsialiseerunud kirurgid: traumatoloogid-ortopeedid.