Liigeste kirurgia haigused

Olin kogu aeg väga väsinud, rohtude võtmisel tekkisid kõrvalmõjud. Lülisambapõletik ei kujune kõigil pikaajaliseks haiguseks, vaevused võivad kesta lühikest aega.

Mitte mikroob ei lähe liigesesse, vaid kutsub läbi immuunsüsteemi aktiviseerumise esile reak­tiivse artriidi. Liigespõletik on tekkinud reaktsioonina infektsioonile, mis on olnud natuke aega varem. Reumatoidartriit on põletikuline autoimmuunse tekkega liigesehaigus, mille korral haigestuvad mõned või paljud liigesed korraga ning harva ka erinevad siseorganid.

Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased sidekoed ja lihased. Reumatoidartriidi haigusnähud võivad inimestel erineda. Haigus võib alata järk-järgult või järsku ja ägedalt. Tavaliselt haigestuvad esimesena labakäe- ja labajalaliigesed ning sageli ka põlve- ja õlaliigesed. Kaua kestnud haigus võib kahjustada ka lülisammast, enamasti kaelaosa.

Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb vahelduvalt nii ägenemiste kui vaibumistega. Haigus võib ägeneda emotsionaalse pinge ja stressi seisundis. Juba alanud haigus saadab inimest kogu elu. Seda ei õnnestu täielikult välja ravida, kuid tänapäevase raviga saab haiguse kulgu olulisel määral mõjutada ja liigeseid edasise Liigeste kirurgia haigused kahjustuse eest kaitsta. Haiguse kulg võib olla väga erinev. Mõ­ni­kord tekib liigeste moondumine juba mõne aastaga, kuid enamasti allub haigus hästi ravile.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kui tavaliselt kasutab inimese immuunsüsteem haiguste ja nakkuste kaitseks antikehi, siis reuma­toidartriidi korral ründavad teadmata põhjusel tekkinud antikehad liigeseid. See põhjustab põletikku ja valu peamiselt käte ja jalgade liigestes, mis omakorda põhjustab liikumisprobleeme ja raskendab igapäevast toimetulekut.

Samas võib põletik mõjutada ka teisi organeid, nagu südant, kopse, neere. Haiguse tekkepõhjus on senini teadmata. Uuringute tulemusel on jõutud järeldusele, et haiguse teket mõjutavad nii nakkuslikud tegurid, nagu viirused, bakterid või seened, kui ka geneetiline ehk pärilik eelsoodumus.

Jalgadel varbaliigesed, hüppe– ja põlveliiges.

Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks.

Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Ka kliima mõjust juveniilsele idiopaatilisele artriidile ei ole teaduslikke tõendeid. Samas võib öelda, et niiske ja külm ilm paneb liigesed valutama ning soe ilm parandab liikumist ja enesetunnet. Liikumine on lapse igapäevaelu loomulik osa. JIA ravi üks tähtsamatest eesmärkidest on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ja tunda ennast täiesti tavalisena.

Seetõttu tuleks valdava seisukoha järgi lubada lapsele Liigeste kirurgia haigused meelepäraseid spordialasid ja loota sellele, et laps ei liigu, kui see tema liigestele valu teeb. Kuigi mehhaaniline koormus ei ole põletikulisele liigesele hea, peetakse selle põhjustatud võimalikku väikest kahju siiski ebaolulisemaks võrreldes psüühilise pingega, mida laps kogeb kui ta oma haiguse tõttu sõpradega koos liikuda ei saa.

See on osa laiemast käsitlusest, mille kohaselt tuleb last julgustada iseseisvusele ja arusaamisele, et ta saab hakkama oma haiguse seatud piirangutest hoolimata.

Loomulikult on parem harrastada selliseid spordialasid nagu ujumine ja jalgrattasõit, mis koormavad liigest vähe või üldse mitte. Regulaarne kooliskäimine on väga tähtis.

Siiski võib kooliskäimisega olla seotud mõningaid probleeme, mida tekitavad kõndimisraskus ja väsimus ning valust ja liigesejäikusest tingitud vastupidamisvõime nõrgenemine.

Seetõttu on oluline rääkida õpetajale lapse erivajadustest: liigesehaige laps vajab korralikku lauda, mõningast liikumist tunni ajal liigeste jäikuse vältimiseks ning mõnikord ka abi kirjutamisel. JIA põdevatel lastel on soovitav võimaluste piires osaleda kehalise Liigeste kirurgia haigused tundides. Selle kohta kehtivad samad seisukohad, mis spordi kohta üldse. Informatsiooni kehalise kasvatuse tundides kaasategemisest ja sportimise võimalustest saab oma raviarstilt, taastusraviarstilt või füsoterapeudilt.

Kool on lapse töö, koht, kus ta iseseisvub ja ühiskonna liikmeks kasvab. Vanematel ja õpetajatel tuleb teha kõik võimalik, et ka haige laps saaks terve kombel koolis käia.

Mitte ainult seetõttu, et ta koolis hästi hakkama saaks, vaid ka selleks, et ta õpiks suhtlema oma eakaaslaste ja täiskasvanutega ning et teda võetaks teistega võrdväärselt. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kuidas haigus psühholoogiliselt last ja tema vanemaid mõjutab.

Lapse seisukohalt on kõige tähtsam, et vanemad suudaksid suhtuda haigusesse võimalikult positiivselt ning toetada ja julgustada last iseseisvusele, et ta võidaks haiguse põhjustatud raskused, suhtleks eakaaslastega ning kasvaks iseseisvaks ja tasakaalukaks täiskasvanuks. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.

Vastas dr Kati Otsa

Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti.

Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape.

Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.

Risto Kukk FOTO: Erakogu Arsti poole peaks pöörduma reumatoloog dr Piia Tuviku sõnade kohaselt siis, kui ei ole olnud traumat, aga liiges on silmanähtavalt paistes või hommikul on selg või liigesed kanged ja niisugune seisund püsib rohkem kui nädala - siis on põhjust kahtlustada reumatoloogilist haigust. Reumatoloogilised haigused jagunevad dr Piia Tuviku sõnul kolmeks: ülekoormus- kulumus- ja põletikulised haigused. Põletikulised on need, mis kulgevad põletikuga, kulumushaigused aga kas töö iseloomuga või lihtsalt eaga seotud - põlveliigsed ja puusaliigesed kuluvad. Ja kolmas rühm on ülekoormushaigused.

Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.

Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Liigeste kirurgia haigused on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja. See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks.

Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; oad, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid.

Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.

Header top

Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu.

Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid. Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded.

Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes.

Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus.

Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites.

1. Rasvumise kirurgiline ravi e bariaatriline kirurgia

Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse.

Main navigation

Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised Liigeste kirurgia haigused, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel.

Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt.

Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.