Valu loualuu peal. Alalõualiigeste haiguslikud seisundid - Tartu Ülikooli Kliinikum

Kui Teie lõualuu on lõdvestunud ja õiges asendis, siis avage suu ja asetage ühe käe nimetissõrm alahuule alla ja pöial lõua alla. Mäletan kuidas neid valuvaigisteid pidin sööma päevas mitmeid et natukenegi inimese tunne oleks.

Lugesin siin yhtteist kuna ise samasuguses olukorras. Minu lõualuude valu on kestnud juba ligi aasta.

Algas see nii,et alguses valutas yks pool peast. Jah,tervelt üks pool. Lõualuud on paigast ära. Sellest saab aru kui suu avan.

Marianne Soots ütleb, et kahjuks jõuavadki inimesed põletikest tekkinud tüsistustega enne suu- näo- ja lõualuukirurgi, kui hambaarsti juurde.

Hammasteta noored Aastas tehakse Tartu ja Tallinna suu- ja näokirurgia osakonnas — raskemat operatsiooni, millest suur osa on alguse saanud just hambajuure- või igemepõletikust. Soots räägib, et üsna sageli tuleb ette, et patsiendil pole raha, et põletiku raviks osta antibiootikume. Inimene saab haiglast koju, aga põletike ravi peaks ju seal jätkuma. Ka enne keemiaravi saamist, liigeste vahetamist ning südameoperatsioone tuleb suu korda teha, kuid sellekski pole haigel sageli piisavalt raha.

Vasakpoolsel pildil näha oleva juuretäidise valmistanud hambaarst arvas, et kanalid on luustunud. Kolmejuurelisi alumisi molaare ja ülemisi premolaare ning kahejuurelisi alumisi kaniine ja intsisiive leitakse sagedamini kui arst on õppinuid neid leidma. Röntgenpildil järsk tumenemise muutumine heledamaks viitab, et suure läbimõõduga juurekanal hargneb selle koha peal mitmeks väiksemaks.

Kanalid täidetud termoplastilise tehnikaga. Nekrootiline pulp ei põhjusta radiograafilisi muutusi, kuni pulbi lagunemise metaboliidid ja bakterite toksiinid pole hakanud demineraliseerima kortikaalluud. Toksiinid võivad väljuda ka lateraalkanalist põhjustades periradikulaarset demineraliseerumist.

Miks valutab kõrva lähedal olev lõualuu: leidke põhjus ja kõrvaldage see

Võib olla ka vastupidi, mil marginaalse parodontiidi põhjustate toksiinid tungivad hamba sisse lateraalse kanali kaudu. Pulbikivid ja kanalite luustumine ei pea olema patoloogia tagajärg vaid võivad olla pulbi normaalse vananemise tulemus.

Seega ei saa vaid pulbikivi ja kaltsifitseerumine ilma teiste diagnoosi toetavate nähtudeta olla juureravi ajendiks. Sisemine resorptsioon tavaliselt trauma järgne on endodontilse ravi indikatsiooniks.

Sümptomiteta põletikus pulbikude, mis ümbritsevat dentiini hävitab, tuleb hambast eemaldada võimalikult kiiresti, et vältida pulbiseina perforatsooni. Röntgenpildil sisemine resorptsioon — salakaval põletikuline protsess, mis ilma adekvaatsete juureravita perforeerib juure. Juureravi alguseks peaks röntgenülesvõte kasutada olema.

Algpildi üheks eeliseks on see, et kõrge kvaliteediga röntgenpildil võivad näha olla ka kaks sama juure oro-fatsiaalsuunas olevat kanalit, mida nõelaga pildilt näha ei pruugi olla. Pildilt on näha ka kavumi asukoht ja võimalik kanalisuudmete obliteratsioon. Röntgenpildi tõlgendamisraskused Radioloogiline interpreteerimine, nagu diagnoosimine üldisemalt, põhineb nii teadusel kui ka vaistul ja kogemusel. Seda kinnitab uurimus, kus kolm hambaarsti pool aastat hiljem samu röntgenpilte uuesti läbi vaadates nõustusid iseenda varasema tõlgendusega vaid kolmveerandil juhtudel.

• Narkootikumide ravi on soovitatav ka luude, ENT patoloogiate probleemide korral.
• Folk oiguskaitsevahendeid valu sormede liigestes
• Hapu tagasi voimlemine
• Maahambaarstide teenus on patsientidele taskukohasem 3
• Valu ola uhises tablettides

Teises uurimuses erinesid kuue erineva endodondi röntgenpildi tõlgendused rohkem kui pooltel juhtudel. Radiolusentne leid periapikaalpiirkonnas. Termilistele ja elektrilistele ärritustele positiivne reaktsioon. Terve lamina dura ja sümptomite puudumine viitavad selgelt anatoomiliselt seal piirkonnas paiknevale foramen mentalele.

Fistuleerivast hambast on mõistlik natiivpilt võtta fistulograafiana. N25 guttapertstihvti surumine fistulisse põhjustab patsiendile vaid vähest valu ega vaja tuimastust kui vaid erijuhtudel.

Fistulograafia annab tänuväärset infot akuutse põletiku lokaliseerumisest. Nõelapilt võetakse kui juureravi on juba alustatud. Kui põletikukolde paranemine on aeglane, võiks seda ESE juhiste põhjal kord aastas nelja aasta jooksul kontrollida.

Samal teemal

Paljude periapikaalsete piltide võtmist pole eriti vaja karta, sest patsiendi ühe ülesvõtmise ajal saadud kiirgusdoos võrdub umbes kahe tunnise loodusliku foonkiirgusega. Pulbi- ja periapikaalkoe haiguste kliiniline klassifikatsioon Kliiniliselt pole praktiline diferentseerida kõigi pulbi ja parodondi võimalike inflammatsioonide, ultseratsioonide, proliferatsioonide, kaltsifikatsioonide ja degenaratsioonide variatsioone.

Laias laastus võib jagada pulbi terveks või kahjustunuks ning sõltuvalt haigusliku protsessi olemusest tuleb valida ravimeetod, mis võib ulatuda pulbi rahustamisest pulpektoomiani. Kliiniliste nähtude alusel pandud diagnoos ei pruugi kattuda histopatoloogilise diagnoosiga. Normaalne pulp Normaalselt on pulp asümptomaatiline ning reageerib vaid vähe või mõõdukalt termilistele ja elektrilistele ärritajatele.

Miks lõualuu kõrva lähedal valutab?

Vastusreaktsioon vaibub peaaegu koheselt peale ärrituse lõpetamist. Perkuteerimine ja palpeerimine ei põhjusta valureaktsiooni. Röntgenpildil on näha tervikliku lamina dura´ga ühtlaselt tipu suunas ahenev selgete piirjoontega kanal kaltsifitseerumist ega juureresorptsiooni pole näha. Reversiivse pulpiidi põhjustajaks võib olla mistahes ärritaja alates kaariesest, hambakivi eemaldamise ja täidise asetamise protseduurist kuni tasakaalust väljas hambumuseni. Ärrituse kõrvaldamise järel pulbi inflammatsioon taandub ning pulp muutub asümptomaatiliseks.

Kui ärrituse põhjusi ei kõrvaldata, võib reversiivne pulpiit edeneda irreversiivseks pulpiidiks. Sellisel juhul jääb ärrituse lõppedes valureaktsioon kestma kauemaks ning valu võib tekkida ka spontaanselt ilma ärritajata. Irreversiivne pulpiit Pöördumatu hambasäsipõletik võib olla akuutne, subakuutne või krooniline; osaline või totaalne; infektsioosne või steriilne. Kliiniliselt on äge pulpiit süptomaatiline.

Krooniline pulpiit on tavaliselt asümptomaatiline.

Alalõualiigese haiguslikud seisundid

Irreversiivse pulpiidi krooniline vorm võib akuutseks väljakannatamatu valuga pulpiidiks edeneda tundidega. Asümptomaatiline irreversiivne pulpiit Kuigi harva, aga trauma või kaariese komplikatsioonina tekkinud sümptomaatiline irreversiivne pulpiit võib muutuda "rahulikuks".

Sellise olukorra diagnoosimine eeldab väga põhjalikku anamneesi ja head röntgenpilti. Hüperplastiline pulpiit Punane lillkapsa-taoline pulbiruumist kaarisekoldest väljaulatuva liigkasvuga pulbikude on üks asümptomaatilise pöördumatu pulpiidi vorme. Selline kroonilise ärrituse tagajärjel tekkinud väga veresoonterikas pulbikoe proliferatsioon on rohkem iseloomulik noortel inimestel.

Närimise ajal võib selline hüperplastiline pulbikude põhjustada mõõdukat valureaktsiooni. Sisemine resorptsioon Sisemise resorptsiooni puhul on tegemist valutu pulbikoe ekspansiooniga, mille tagajärjel dentiinikude resorbeerub. Vältida närimiskummi närimist! Mäluda tuleb mõlemapoolselt ja võimalusel kasutada mõlemat poolt korraga, et vältida ülekoormust. Hoida keel suulaes, hambad kontaktist vabad ja alalõualiigesed lõdvestunult.

Asetada keel kergelt suulakke eeshammaste taha, selle järgselt vabanevad hambad kontaktist ja alalõualiigesed saavad lõdvestuda.

Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga.

Puhkeolekus ei tohi ülemised ja alumised hambad omavahel kokku puutuda, v. Jälgi oma alalõualiigese puhkeseisu päeva jooksul. Vältida kofeiini sisaldavaid jooke ja sööke. Vältida parafunktsioone nt. Vältida käsipõsakil istumist ja liigselt ühe alalõualiigese kokku surumist.

Alalõualiigese haiguslikud seisundid Alalõualiigese TMJ anatoomia TMJ temporomandibular joint ehk alalõualiigese probleemid on suhteliselt levinud üsna suurel grupil inimestest, kusjuures ise nad seda sageli ei teagi. Liigesprobleemiks nimetatakse üldiselt kõiki alalõua lihaste ja liigeste probleeme. See võib olla tunda vaid kerge naksumisena suu avamisel, kuid hullematel juhtudel võib tugev valu haarata kogu näopiirkonna, kaela ja õlad, takistades isegi liigutusi õlavöötme piirkonnas. Temporomandibulaarliigesed paiknevad kuulmekäigust eespool, ühendades alalõualuud koljuga vt ülemist joonist.

Vältida suu liigset avamist, näiteks haigutamist, laulmist, laialdaselt avatud suuga hammustamist nt. Vältida kõhuli magamist, et vähendada alalõualiigeste liigset kokku surumist ja pingete vältimist kaelalihastes. Magada külili, kasutades toetusena patja. Kanda hammastel ortodondi poolt valmistatud spetsiaalset läbipaistvast plastikust kapet, mis aitab ülemisi ja alumisi hambaid rohkem lahus hoida ning laseb lihastel puhata.

Vale-positiivne tulemus saadakse tavaliselt järgmistel põhjustel: Elektrood on kontaktis metalltäidise või igemega. Patsiendi neurootilisus. Juhul, kui kartlikku patsienti pole piisavalt instrueeritud mõõtmise metodoloogiast tõstab patsient käe ka pelgalt küsimuse: "Kas on midagi tunda?

Koostanud: näo-lõualuudekirurgia osakonna vanemõde Kadri Piir Muudetud:hambaproteesikeskuse arst-õppejõud Ülle Voog-Oras, suu- näo- ja lõualuukirurgia arst-õppejõud Oksana Ivask, näo-lõualuudekirurgia vastutav õde Sirli Zirul Kantselei L. Puusepa 8 ruum E telefon