Sulges haiget ja midagi aitab, Et saaksime olla koolis, peame harjuma kitsendustega : Õpetajate Leht
Kirjeldage palun oma viimaste kuude raskemaid patsiente, juhtumeid ja mõtteid. Mida kiiremini saame suurema hulga inimestest vaktsineeritud, seda rutem saame sellest olukorrast välja tulla. Loom ujus mu poole ja siis kadus jälle vee alla. Mis üldse juhtus? Karin Lukk: Meil tekkis ka mure, kuidas hübriidõppes toimetada.
KOROONAÕDE: Olen nutnud neljal päeval seitsmest
Et saaksime olla koolis, peame harjuma kitsendustega Üheksas klass ei toonud esimese klassi jütse seekord aktusele ja vanemad jälgisid toimuvat ohutust kaugusest. Foto: Tartu erakool päevase eemaloleku järel on õpilased taas klassitoas. Mida saab iga kool ära teha, et kuri viirus kohe koolimaju ei sulgeks? Kooliaasta künnisel valdas Eestit varasemast suurem ärevus. Kuidas valmistus teie kool uueks õppeaastaks?
Millised soovitused edastasite kooliperele? Tõnu Piibur: Oleme töötanud välja mitu lehekülge juhendeid, kuidas toimuvad tunnid, kuidas majas liikuda, pesta käsi jne. Kuid kõik saab alguse kõige olulisemast punktist: kooli tuleb ainult terve laps, haigena püsib ta kodus.
- Sul oli kogu vajalik vägi, et koletis enda sees hävitada.
- Valus liigesed ja lihased kaes
- KOROONAÕDE: Olen nutnud neljal päeval seitsmest - Kõik
- Eesti Epideemia algusest alates on Eestis vajanud juhitavat hingamist kokku 32 patsienti, kaks kolmandikku neist patsientidest on olnud ravil Põhja-Eesti regionaalhaigla intesiivravi osakonnas.
Kui see on tagatud, kulgeb kõik nii, nagu on aastaid kulgenud. Karin Lukk: Saatsime lastevanematele suunised. Alustame sellise süsteemiga, kus algklassid käivad kogu aeg koolis ja 5. Algul oli plaanis, et käime koolis üle nädala, aga siis leidsime, et nii kaob rütm ära. Pigem üle päeva ja sel päeval, kui klass on kodus, teevad õpetajad distantsõpet.
Moodsama nimega on see hübriidõpe. Teeme sel moel seni, kuni on näha, kas nakatumiste arv tõuseb või mitte. Kui ei tõuse, saame kõik lapsed tuua kooli. Aga esmane on muidugi see, et haigena me ei tule kooli. Vanematelt tuligi kohe tagasiside, et defineeriksime, mida tähendab haige. Et kui hommikul on lapsel nina kinni, kas siis võib ta kooli saata.
Hajutame ka koolituleku aegu ja söömas käib üks vanus korraga. Virge Ong: Oleme õpilasega keskmisest suurem maakool. Otsustasime, et ei hakka juhiseid koostama. Alustasime 1. Vaid aktuse korralduses oli muutus — varem võisid sinna tulla kõigi, nüüd vaid 1. Võtame kooliaasta algust rahulikult. Andsime olukorra hindamise õpetajale, sest me Sulges haiget ja midagi aitab suutnud ise ka defineerida, mis asi on haigus.
Vaimuhaigus aitab reaalsusest põgeneda
Õpetajal on valmisolek number üks. Meil on kehatemperatuuri kiirmõõtja, klassides on maskid. Kui kooli tuleb köha või nohuga laps, tegutseme kiiresti. Informeerime vanemat, saadame lapse koju.
On olnud küsimusi, kas laps peab väikese nohuga koju jääma. Või kas peaks lapse koju jätma, kui ta kolm korda aevastas. Tuleb vältida ka pahatahtlikku kojujäämist. Kuid eeldasime, et kui lapsed pole päeva kooli saanud, siis nad pigem tahavad tulla.
Teemad "Meil on hirm, et pikka intensiivravi vajavaid nooremapoolseid inimesi satub haiglasse üha enam, aga neile ei jagu ressurssi," kirjeldab olukorda Ida-Tallinna Keskhaigla Covidi osakondades kirurgiakliiniku õendusjuht Kristin Lichtfeldt, kes praegu vastutab kõikide koroonaosakondade õdede töö eest. Kes see tõmbaja peab olema? Keegi, kes teatab mulle kuivalt, et tal on intervjuuks aega vaid 15 minutit, siis peab taas tööle tormama.
Olen päri eelkõnelejatega, et kooli tuleb terve laps. Kui ei tule, siis tegutseme edasi. Urmo Uiboleht: Tartu erakool alustas, nagu ikka, õppeaastat teistest varem. Oleme töörütmi juba saavutanud ja paljudele oma kogemust jaganud.
Meie koolialgus sattus ajale, mil Tartus oli haiguspuhang, ja ärevus jõudis ka meie kogukonda. See andis hea õppetunni, et otsused tulebki teha kiirelt, lähtuvalt oma koolist, vaadata, millised on meie võimalused, ja vastavalt sellele reageerida. Ei saa oodata juhendeid terviseametilt või haridusministeeriumilt, tuleb lähtuda ikka enda võimalustest.
Kooliaasta algas tänavu teistmoodi. Suurim muutus oli see, et lükkasime edasi stardilaagri, kus koolipere oleks kokku saanud. Hindasime selle riski liiga kõrgeks. Ka laagrikohad öeldi üles, Tartu tekitas hirmu. Seepärast lükkus kooliaasta algus edasi nädala võrra. Alustasime aktustega, need olid väikesed. Aga mina ei mäletagi varasemast ajast sellist südamlikku õueaktust. Igast asjast tuleb leida midagi head. Mõned traditsioonid küll muutusid, üheksas klass ei toonud väikseid aktusele, aga sellest hoolimata oli tore.
Pinge võttis maha see, et ütlesime: teeme kõik, et lapsed saaksid olla koolis, aga selleks tuleb teatud kitsendusi teha.
Kõige keerukamat koroonaravi on vajanud 32 inimest
Oleme juba kohanenud. Kooli tulemine ja söömine Artrosi liigesed jalgade ravi ulevaated läinud lihtsamaks. Otsustasime, et vanemad ei tule majja sisse ega pane pinalit lauale. Vastutus on lapsel, ta peab ise tundi jõudma. Küsimus, kes on haige, on teravamalt kerkinud üles hoopis õpetajate puhul. Igal sügisel on ju haigestumisi nii õpetajate kui õpilaste seas, aga nüüd tuleb teha sümptomite korral kojujäämise otsus kiiremini kui varem.
Paljudel õpetajatel on sügisel kurk haige ja hääl ära. Kas ta peab kohe koju jääma ja distantsilt õpetama? Tõnu Piibur: Eesti hariduses on praegu murranguline hetk, mida me ei oskagi kohe lahti mõtestada.
Õpilane tohib öelda, et ta on haige ja kooli ei tule. Vastutus läheb täiel määral talle, õpilane vastutab enda õppimise eest ise ja teda toetab vanem.
Et saaksime olla koolis, peame harjuma kitsendustega Üheksas klass ei toonud esimese klassi jütse seekord aktusele ja vanemad jälgisid toimuvat ohutust kaugusest.
Sama lugu on õpetajaga. Õpetaja vastutab enda töö eest — kui ta kuulutab end haigeks, võib ta mõne päeva pärast saada haiguslehe, aga ta peab olema tunnid ja õppesisu ette valmistanud.
Ükski õpetaja ei saa töötada enam nii, et pole suuremas ajaperspektiivis ette valmistanud. Enam ei saa minna tundi vaid raamatu ja töövihikuga, sest võib juhtuda, et õpilasi polegi klassis. Enam pole võimalik minna kooli nii, et ükski osapool ei mõtesta oma õppimist või õpetamist lahti. Karin Lukk: Meie mõtted liiguvad sama teed. Arutasime õpetajatega, milline peaks olema süsteem, et kõik toimiks tõrgeteta.
Arutasime ka seda, mis siis juhtub, kui lapsed hakkavad kuritarvitama usaldust ja ütlema, et on haiged. Jõudsime järeldusele, et õpilane koos vanemaga võtab ise vastutuse. Kui õpetaja tunneb, et on haiglane, on ta valmis kodus tegutsema ja videos juhendama, aga tunnis on keegi laste juures ja jälgib, et nad teevad kaasa. Leppisime kokku, et kohe ei pea haiguslehte võtma, vaid kodus töötades Sulges haiget ja midagi aitab, mis suunas haigus kulgeb.
Aga kindlasti peab õpetaja teavitama perearsti. Ka Tartu linnalt tuli selline juhis. Loodame, et süsteem hakkab toimima ja õpetaja on kogu aeg valmis tegutsema distantsilt. Lapsed käivad ju üle päeva koolis ja õpetaja peab iga päev midagi distantsilt juhendama ning püsib Sulges haiget ja midagi aitab ka värskena.
Virge Ong: Ka meie arutasime, millal peab õpetaja koju jääma. Tõdesime, et kui hakkab tulema korraga distants- ja kontaktõpe, läheb õpetaja koormus veel mitu korda suuremaks ja ta peab sama tundi topelt tegema. Karin Lukk: Meil tekkis ka mure, kuidas hübriidõppes toimetada. Kui me tegime distantsõppest kokkuvõtteid, tuli idee, et õpetajad võtavad paaridesse ja töötavad sama aine peal või siis klassiõpetajatena koos. Üks valmistab osa ainet ette, teine teise osa.
See eeldab, et õpetajad on valmis aktsepteerima teise koostatud materjale. Liigeste Magno ravi ja julgustan ka teisi koole sedasama tegema.
Virge Ong: Seda on võimalik rakendada, kui on sama Sulges haiget ja midagi aitab peal mitu õpetajat, aga väikses koolis pole. Urmo Uiboleht: Koolid ongi erinevad ja ka Tartu erakooli üksused on erineva suurusega. Kuid sel õppeaastal on märksõna koostöö ja üksteise toetamine, valmisolek kiiresti ja paindlikult reageerida.
Virge Ong: Distantsõpe näitaski, et õpetaja on väga tubli, võimekas ja meeskonnatöö tegija ning otsib partneri, kui jääb ise hätta.
Meie vestlusest jääb mulje, et olete lähtunud otsuseid tehes talupojatarkusest. Kui palju peaks olema aga ülalt tulnud regulatsioone? Augustis vallandunud meedialaviinis süüdistati haridusministeeriumi, et koolijuhtidele pole veel ülalt suuniseid jagatud. Virge Ong: Iga õpetaja on nii tark, et oskab ise otsustada ja tegutseda. Ja ka iga koolijuht on kogemustega ning suudab otsustada. Suuniseid lugesime ja lähtusime otsustamisel nendest.
Aga mida pikemalt need sõnastatud on, seda keerulisem on otsustada. Meis, koolijuhtides, on talupojatarkust otsused ise vastu võtta. Tõnu Piibur: Virge väljendas just minu mõtteid. Suuremates omavalitsustes adusime, et tehakse kavasid, aga need ei klapi kohapeal toimetamiseks.