Pusiv seljavalu ja liigesed

Lisaks sellele võite selja eest hoolitsema õppides vähendada korduvate valujuhtude ohtu. Valu vähenemisel saab ka liikumist suurendada! Pidage igal juhul meeles, et raskuste õige tõstmine ja tervislikud eluviisid aitavad hoida teie selga tervena. Lülisammas koosneb omavahel liigeste abil seonduvatest luudest ja kõhredest, mida ümbritseb ja hoiab paigal lihaste, kõõluste ning sidemete võrgustik. Ujumine on seljale eriti hea, sest see tugevdab lihaseid ja toetab ühtlasi keha veega.

Seda haigust esineb küll harva, kuid seljavalu võib olla luukasvaja üks sümptomeid. Tuim, kuid püsiv seljavalu võib viidata selgroo, käärsoole, pärasoole või munasarjade kasvajale, kuid valu esinemine tähendab, et vähk on kehas juba levinud ning inimene kogeb tõenäoliselt ka muid sümptomeid. Kui mingi trauma, ülekoormus ega muu põhjus seljavalu esinemist ei selgita, tuleks rääkida sellest arstile.

Anküloseeriv spondüliit. Tegu on kroonilise põletikuga, mis mõjutab kogu organismi, kuid peamiselt lülisammast, põhjustades alaseljavalu ja lülisamba liikuvuse vähenemist. Püsiv seljavalu ongi üks selle haiguse esimesi märke, sest põletik suureneb ennekõike selgroo alaosas.

Kui meeleolu on alanenud ja ravimid ei ole aidanud, on mõnikord vaja seisundit täpsustada psühhiaatril.

Header top

Seepärast peab regulaarne füüsiline aktiivsus olema edaspidi kindel kaaslane Sinu elus. Juba alaseljavalu tekkel kehtib soovitus alustada aeroobsete tegevustega esimese 2 nädala jooksul ja edaspidi treeningaega pikendada. Valu vaibumisel lisanduvad seljaharjutused.

Pusiv seljavalu ja liigesed

Vormi paranemisel võiks treenida kogu keha lihaskonda. Aeroobselt tuleb treenida pikemalt ja sagedamini. Lihastreeningul tuleb teha ka puhkepäevi.

Pusiv seljavalu ja liigesed

Venitused kuuluvad treeningu juurde, lõõgastavad lihaspingeid ning on väga olulised suurema treeningkoormuse korral ja vanematel inimestel. Aeroobne treening: Kõnd, kepikõnd, ujumine, jalgrattasõit, vesivõimlemine,tants jms 30 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega Ülekaalu korral tuleb hea enesetunde juures edaspidi pikendada treeningaega Ülekaaluliste liikumissoovitus on treening minimaalselt 60 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega Lihastreening kogu kehale: korda iga harjutust suurtele lihasgruppidele x nädalas Jõu kasvades korrata harjutusi seeriana Venitused vähemalt 3 päeva nädalas, aga soovitatavad pärast iga treeningut Hea tervise tagab regulaarne harjutamine, peaasi et harjutused oleksid mõnusad, nii paraneb ka meeleolu.

Tihti mõjub hästi just grupitunnis osalemine. Pilatese harjutused ja idamaised treeningud, nagu taiji ja jooga, on regulaarsel treenimisel krooniliste valude ravis ja seljavalude ennetamisel väga tõhusad. Neil treeningutel nii tugevdatakse lihaseid kui ka taastatakse kudede elastsust ja lülisamba liikuvust. Treenimisel peab alguses end jälgima, et ennetada sobimatuid asendeid. Vajaduse korral küsi harjutuste sobivuse kohta nõu oma arstilt, taastusarstilt või füsioterapeudilt.

Nõuandeid vajad kindlasti osteoporoosi, lülisamba ebastabiilsuse, kaugelearenenud artroosi vm tõsise liigesprobleemi ning põlve- ja puusaliigeste endoproteesimiste korral. Kui valu vaatamata kõigele püsima jääb, on sul kasulik õppida elama koos oma valuga.

Soovitused seljavaluga inimesele: Katkesta istumine iga 15 min tagant — siruta, kõnni ja kasuta suuri lihasrühmi Kasuta treppe Tantsi iga kord, kui tuleb hea muusika, kasvõi pool minutit Ära tööta sinnamaani, kuni enam ei jaksa, Pusiv seljavalu ja liigesed lõpeta minutit varem ja lõõgastu Tee argitoimetustes või töös paus, kui tekivad valud Vajadusel kasuta ajastatud meeldetuletusi Hangi head puhastus- ja aiatööriistad, millega on mugav püsti töötada.

Seljanärvid edastavad lihastesse liigutustega seotud käsklusi ja toovad seljaajju tundlikkusega seotud signaale. Rühm vastupidavaid kõõluseid hoiab lülikehasid paigal ja tugevad lihased jooksevad mööda lülisamba külgi, toetades seda täiendavalt ning aidates selga painutada, keerata ja sirutada. Ei tohi unustada ka kõhu- vaagna- ja puusapiirkonna lihaseid, mis aitavad säilitada selja loomulikku kõverust ja annavad omapoolse panuse keharaskuse toetamisele.

Pingeseisundid Selg peab tegema rasket tööd. See peab olema tugev ja stabiilne, võimaldamaks meil käia kahel jalal.

Main navigation

Samas peab olema selg piisavalt paindlik, et saaksime end painutada ja keerata. Suur osa koormusest langeb alaseljale. Veelgi enam — selg peab taluma lisakoormust, kui tõstame raskeid asju.

Ja kui hoiame raskust kehast eemal, siis käed toimivad kangina, suurendades oluliselt seljale antavat koormust. Näiteks mehel, kes kannab kätel 13,6 kg raskust, langeb alaseljale ,1 kg koormus. Seda on liiga palju tahta ning inimese vananedes tema lülivaheketaste elastsus väheneb, lihaste jõud raugeb ja kõõlused muutuvad jäigemaks. Kõike seda arvestades on ime, et alaseljavalud pole veelgi sagedasemad.

Valu vallandumine Seljavalu võib alata järk-järgult tugevamaks muutuva tüütu valuna või tabada ootamatu hoona. Mõned saavad viidata ühele valu vallandajale, näiteks raskuse tõstmisele või järsule liigutusele. Sagedamini on aga valu vallandav sündmus palju lihtsam — tavaline aevastus, kummardumine kingapaelte sidumiseks või pliiatsi maast tõstmiseks ning tualetipotilt tõusmine on vaid mõned paljudest igapäevategevustest, mis võivad vallandada seljavaluhood.

Samas, paljudel juhtudel algab valu nähtava põhjuseta. Mis põhjustab seljavalu? Teooriaid on palju. Valdaval osal juhtudest on alaseljavalul mehaaniline põhjus, mida ei saa täpselt välja tuua. Seletusi otsivad arstid seostavad tavalist seljavalu lihaspõletiku ja -pingetega, venituste ja nihestuste, pitsunud närvide, ishiase, lülivaheketta väljasopistumise, halva rühi ja selja ebanormaalsete kõverustega.

Tõenäoliselt on tavaline äge seljavalu põhjustatud nende tegurite kombinatsioonist — valu, lihaspinge, põletiku ja närviärrituse nõiaringist.

Pusiv seljavalu ja liigesed

Olles tavapärasemad eakamate inimeste hulgas, põhjustavad need probleemid tavaliselt püsivat, tüütut, kerget kuni mõõdukat valu. Kui artriidi tekitatud luulised moodustised ahendavad seljaajukanalit nii palju, et tekib surve närvidele, siis võib seljaajukanali ahenemine põhjustada valu seljas, tuharas ja jalas, mis sageli vallandub kõndimisel, kuid mitte ratta-sõidul või muude tegevuste juures, mille korral selg on painutatud.

Selline valu on tavaliselt äkiline ja tugev ning et kompressioonmurdude peasüüdlane on osteoporoos, siis esineb seda naistel sagedamini kui meestel. Millal peaks muret tundma?

Pusiv seljavalu ja liigesed

On hulk teisi põhjusi, mis võivad mõnikord seljavalu tekitada. Võimalikud põhjused on infektsioonid, veresoonkonnahaigused, kasvajad ja kõhuõõne, pärasoole, vaagnaelundite või eesnäärmehaigused, mille valu kandub selga. Te ei pea neid kõiki teadma ja veel vähem ise endale diagnoosi panema. Üheksal juhul kümnest on alaseljavalu tingitud mehaanilistest probleemidest ega vaja eriuuringuid või keerulist ravi.

Kuid te peate teadma ohumärke, mis viitavad tõsistele, erakorralist abi vajavatele probleemidele. Ohumärkide nimekiri on pikk ja kuigi kõik seljahaiged peaksid neid teadma, kogevad neid vaid vähesed. Seejuures asjad, mis panevad patsiente kõige rohkem muret tundma, ei kuulu samasse nimekirja, mis paneb arste muretsema. Valu tugevus ei ole seotud probleemi tõsidusega — kohutava valu käes vaevlevate patsientide puhul ei ole tüsistused tõenäolisemad kui nende puhul, kelle valu on nõrk või mõõduka tugevusega.

Samamoodi ei ole võimetus sirutada ja normaalselt seista või kõndida häiresümptom, kuigi see põhjustab kindlasti olulist ebamugavust. Aja jooksul surutakse disk ühest servast kokku. Selle tagajärjel langeb selgroolülidele küljest suurem surve ja fassettliigesed võivad kinni kiiluda.

Seljavalu - too24.ee

Tavaliselt võtab lihaskorsett kanda ka osa keharaskusest — see vähendab lülisamba ja puusadele langevat koormust. Kõhulihaste nõrkuse põhjuseks võib olla liikumisvaegus, ülekaal või rasedus. Kui kõhulihased on nõrgad, langeb lülisamba nimmeosale suurem koormus ja see piirkond kõverdub tavalisest rohkem ette — tekib lordoos, mis võib põhjustada kroonilist seljavalu. Selleks ajaks on tavaliselt mingi kahjustus juba toimunud. Sageli on tegemist osaliselt pöördumatu protsessiga.

Kui selg on kunagi vaevusi tekitanud, tuleks selja ülekoormuse vältimiseks ning häire kordumise ärahoidmiseks tingimata midagi ette võtta.