Hurt harja puhutud

Wõitlemine aastal , ja ehk suure Eesti sõa lõpetus. Aga Wirulased ja Järwa rahwas ei julgenud seda teha, sest nad on ullid inimesed ja alandlikumad muist Eestlastest, waid saatsiwad omad preestrid teele ja läkitasiwad neid terwelt Daanlaste lossi. Aga niisugused ühendused tegiwad küll taplemise werisemaks ja sõa kära suuremaks, jäädawat tulu neist ei tulnud.

Lepingu kindluse tunnistuseks jäeti piiskopi wend Teodorik mõne ordo wennaga kuninga palumise pääle lossi, tõised Hapu tagasi laps pöörasiwad Liiwimaale tagasi.

Aga kuningas Waldemar purjetas, kui ta rutuga lossi müürid üles oli ehitanud ja omad sõamehed sisse pannud, koju Daanimaale. Selle ühendusele Daanlaste ja Sakslaste wahel sünnitasiwad pea ka Eestlased omalt poolt ühenduse wasta.

Kõik Eestimaa hakkas tormama, et Daanlasi ja Sakslasi ühtlasi Eesti pinnast suutumaks ära häwitada. Torm hakkas Saaremaal pääle Waldemari uue lossi ümberpiiramisega. Kuida ta algas ja üle kõige Eestimaa ligi kolm aastat mõllas, kuulutagu meile jälle Läti Hindriku omad sõnad. Saarlased tuliwad kõigist küladest ja maakondadest ja piirasiwad selle lossi sisse ja saatsiwad kõigile mereääristele Eestlastele sõnumed, et nad neile appi tuleksiwad.

Ja mõned neist läksiwad Warbulasse [21] ja õppisiwad sääl paterellide ehk masinate kunsti [22] tundma, mis Daanlased Warbulastele, kui oma alamatele, oliwad kinkinud. Ja kui nad jälle Saaremaale tagasi oliwad tulnud, hakkasiwad nemad paterellisid ja masinaid ehitama ja õpetasiwad ka muid.

Ja igaüks neist tegi enesele omad masinad. Ja tuliwad kõik kokku seitsmeteistkümne paterelliga ja wiskasiwad palju ja suuri kiwa wiis päewa järgimööda ja ei annud neile, kes lossis Hurt harja puhutud, mitte rahu, sest neil ei olnud majasid ega hoonid, ei asu ega warjupaika lossis, mis weel suuremat jagu üles ehitamata oli, ja palju neist saiwad wigastatud.

Aga ka Saarlastest langesiwad palju, ambuküttidelt haawatud. Siiski ei taganenud nemad sellepärast lossi piiramisest. Aga Saarlased pidasiwad seitse Daanlast ja Teodoriku, Riia piiskopi wenna, tagasi, käemeheks rahu kinnitamiseks; kõik tõised läksiwad Tallinasse tagasi Daanlaste juure. Ja nemad kihutasiwad paganaid ja Eestlasi kõigis maakondades julgusele, et nad Daanlaste ikke kõige jõuuga maha raputaksiwad ja ristiinimeste nime, kellega neid ikendatud, siit maalt kautaksiwad ja endise wabaduse jälle tagasi tooksiwad, üteldes, Daanlaste linn Tallin olewat kerge ära wõtta.

Ja nemad õpetasiwad neid masinaid ja paterellisid ja muid sõariistu tegema. Ja sündis ütlemata häda nende maal. Sest kui Saarlased Harju rahwaga omad kurjad ühte nõusse heitmise mõtted Daanlaste ja risti nime wasta täieste ära oliwad kõnelnud, kogusiwad nemad kõik Hurt harja puhutud kokku mereääriste Eestlastega Warbula linna ja surmasiwad mõned Daanlastest ja nende preestritest, kes nende juures elasiwad. Ja nemad läkitasiwad Wirumaale saadikuid, et Wirulased nõndasamati teeksiwad.

Aga Wirulased ja Järwa rahwas ei julgenud seda teha, sest nad on ullid inimesed ja alandlikumad muist Eestlastest, waid saatsiwad omad preestrid teele ja läkitasiwad neid terwelt Daanlaste lossi. Uus aasta jõudis kätte ja temaga sõa sõnum ka Sakalasse. Ja sest et see neljas pühapäew pärast Kolmekuninga päewa oli, mill seda Ewangeliumi loetakse: Ja kui Jeesus taewa läks, siis tõusis suur laenetamine mere pääl n.

Sest kui nemad kõik ordo wennad ja sulased ja Sakslased ära oliwad surmanud, kes wäljas lossis oliwad, kogusiwad nemad kiriku juure kokku ja ei püüdnud mitte palwet teha, waid werd walada, mitte sakramenti Jumala koas ihaldates, waid Jeesuse Kristuse rahu rikkuda püüdes, sest nemad kandsiwad Kaini kurjust südames. Nemad seisatasiwad siis ja jäiwad kiriku ukse ette ja piirasiwad sõariistadega wennad, kell sõariistu ei olnud, sisse.

Ja et neid kergemine wälja kutsuda, andsiwad nemad kawalaste kät ja lubasiwad rahu. Esiti tuli wälja Moorits, kes nende kohtuherra oli olnud ja Hurt harja puhutud liig kergeste uskus; sellele astusiwad nemad kohe kallale ja surmasiwad teda ära.

Sellepärast walmistasiwad tõised, seda nähes mis kindlaste ette ära wõis arwata, ennast wastapanemisele. Aga et pitk wiiwitus sündis ja neile wiimati rahu tõutati, läksiwad nemad üksi wälja nende sekka. Jala päält wõtsiwad sõnamurdjad neid kinni, paniwad neid ahelasse ja sidemesse, riisusiwad kõik nende wara ja raha ja hobused ära ja jagasiwad seda eneste keskes.

Hoolimata vahepealsetest suurtest erimeelsustest, suudeti Brüsselis toimunud ülemkogul pärast viite päeva kestnud arutelusid kokkuleppele jõuda Euroopa Liidu pikaajalises eelarves ning majanduse taaskäivitamise kavas. Intervjuu andis Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. Lähemalt selgitas Rally Estonia korraldaja Tarmo Hõbe.

Ja tee pääl surmasiwad nemad oma preestri mõne tõisega ära. Pärast seda läksiwad needsamad Sakalased Järwamaale ja wõtsiwad sääl Hebbe, ühe Daanlase, kes nende kohtuherra oli, kinni, wedasiwad teda mõne tõise Daanlasega lossi tagasi, piinasiwad teda ja tõisi hirmsaste, kiskusiwad sisikonna wälja ja Hebbe südame tõmbasiwad nemad elusalt ihust, küpsetasiwad teda tulel, jautasiwad ja sõiwad teda ära, et nad kõwaks saaksiwad ristiinimeste wasta, ja nende kehad andsiwad nemad koertele ja taewa lindudele süüa [24].

Ja Tartulinna rahwale saatsiwad nemad werised mõõgad, kellega nemad Sakslased oliwad surmanud, ja Sakslaste hobused ja riided täheks.

Astrid S - Hurts So Good

Tartu rahwas wõtsiwad rõõmuga sõnume wasta ja kargasiwad ordo wennaste kallale, sidusiwad neid ja surmasiwad Joannesse, kes nende kohtuherra oli olnud, ja kõik nende sulased ära. Ka kaupmehi surmasiwad nemad wäga palju mõõgaga maha; tõised pääsiwad ära ärapeitmise läbi; neid sidusiwad nemad pärast; kõik ordo wennaste ja tõiste Sakslaste kaupmeeste wara wõtsiwad nemad ära, jagasiwad eneste keskes, jätsiwad surnute kehad nurmede pääl matmata.

Wõitlemine aastal Ja Sakslased saatsiwad Liiwlasi ja Lätlasi kõik ümberkaudist maakonda rüüstama ja toiduasjade ja wilja järele. Need käisiwad kõik külad läbi, surmasiwad palju paganaid ja tõiwad mõned tõised linna ette.

Nende hinged hingaku rahulikult Kristuses. Sell ajal oli Tartus ordo wennaste hulgas nende waimulik kaaswend preester Hartwik, seda istutasiwad nemad kõige rammusama härja selga, sellepärast et ta niisama rammus oli. Ja kui nad teda linnast wälja oliwad wiinud, küsisiwad nemad ome Jumalaid liisu läbi, kumb neil enam meele pärast ohwriks, kas preester wõi härg.

Ja liisk langes härja pääle ja ta sai silmapilgul ohwerdatud.

Aga preestri jätsiwad nemad elusse Jumalate tahtmise järele, siiski sai ta suure haawa, mis tal pärast terweks tehti. Ja nemad läkitasiwad ristinime wälja kõigist omist rajadest. Aga Nowgorodast ja Pihkwast kutsusiwad nemad Wenelasi appi ja tegiwad nendega kindla rahu ja paigutasiwad neid mõned Tartusse, mõned Wiljandisse ja tõised muu linnadesse, taplema Sakslaste ja Roomausuliste ja kõige ristirahwa wasta, ja jagasiwad nendega ordo wennaste ja kaupmeeste hobused, raha ja kõik wara ja kõik, mis nad ära oliwad wõtnud, ja tegiwad omad linnad wäga kindlaks.

Ja nemad ehitasiwad paterellisid kõigis linnades ja õpetasiwad üks tõisele wiskamise kunsti ja jagasiwad eneste keskesse suure hulga ordo wennaste wiskamise masinaid ära, mis nad oliwad riisunud. Ja nemad wõtsiwad omad naesed, kellest nad oma ristiusu ajal oliwad lahkunud, jälle tagasi [25] ja kaewasiwad omaste surnukehad, mis kiriku aedadesse oliwad maetud, haudadest wälja ja põletasiwad neid oma wana pagana wiisi ära ja pesiwad ennast ja ome majasid weega ja puhastasiwad neid luudadega ja püüdsiwad sedawiisi ristimise sakramenti omist rajadest koguni ära häwitada.

Ja nemad nõudsiwad ome poisikesi tagasi, kes käemehiks oliwad antud [26]ja tõutasiwad, ordo wennaksid, kes weel ahelates nende juures elus oliwad, tagasi anda, iga käemehe eest üht wenda ehk kaupmeest, mis ka sündis. Sest Saarlased ja randlased ja Warbulased piirasiwad ühtlasi Järwalastega ja Wirulastega pitka piiramisega Daanlasi Tallinas, kunni Issand neid päästis.

Sest kui nemad lossis üliwäga ja kaua wäsitatud oliwad, läksiwad Sakslased Daanlastega wälja neile wasta, taplesiwad nendega ja Jumal ajas Eestlased pakku põgenema ja neid langes palju ristirahwa käe läbi surma leides, ja tõised põgenesiwad. Ja ristiinimesed wõtsiwad nende härjad ja nende hobused ära ja palju saaki ja kiitsiwad Jumalat, kes neid ka seekord nii suurest kurjast oli päästnud. Ja Rameko oma meestega ja Wargribbe tõiste Lätlastega [27] tõttasiwad Ugauniasse, wõtsiwad inimesi kinni ja surmasiwad neid ja saiwad palju saaki.

Ja kui nad koju Hurt harja puhutud saanud, läksiwad Hips artriidi valus liigesed tõised ja tegiwad niisamasugust kahju.

Sedasama wiisi tõttasiwad Eestlased, Lätlasi taga kihutades, Lätimaale ja tegiwad niisamasugust kahju. Ja kui nemad Riiga tagasi tuliwad, palusiwad nemad piiskopi mehi ühtlasi kõige Sakslastega, et need neid awitaksiwad Eestlaste wiha wasta. Siis tõusiwad kohe kõik kiriku mehed üles ja kutsusiwad oma Liiwlaste ja Lätlaste seast sõawäe kokku ühtlasi Riiglastega ja ordo wendadega. Ja nemad läksiwad Sakalasse ja kui ju koitma hakkas, jõudsiwad nemad Wiljandi ette.

Ja Eestlased tuliwad wälja ja wõitlesiwad nendega kolmandama tunnini [29]. Ja nemad läksiwad edasi, jautasiwad oma sõawäe igale poole küladesse ja riisusiwad maad, wõtsiwad kinni ja surmasiwad niipalju kui nad leidsiwad.

Ja sõawägi tuli jälle kokku ja nemad pöörasiwad tagasi Liiwimaale ja wõitlesiwad lossi ees Pala jõe ääres kolm päewa.

Ja mõned läksiwad üle Pala jõe, riisusiwad ja põletasiwad kõige Nurmekonna ära ja surmasiwad sääl wäga palju. Ja kui nad tagasi tuliwad seltsimeeste juure, pöörasiwad nemad kõige Hurt harja puhutud tagasi Liiwimale. Ja kõigil Hurt harja puhutud, keda nemad wangi oliwad wedanud, rajusiwad nemad pääd otsast, et kätte maksta üleastujatele ja sõna pidamata rahwale. Ja nemad jagasiwad saagi ära ja kiitsiwad seda, kes kiidetud on igaweste.

Sest kui piiskop Bernhard, kes esimene Semgallide piiskop oli [30]hulga ristisõitjatega Saksamaalt tagasi tuli, kogusiwad Sakalased ja Ugaunia rahwas ligimeste maakondadega suure sõawäe kokku. Ja kui nemad Ümera jõe kaldale tuliwad, Lätlaste maale, riisusiwad nemad see ära ja surmasiwad palju Lätlasi ja wedasiwad nende naesed wangi, jautasiwad oma sõawäe üle kõige maakonna laiale ja rõhkusiwad maad suure rõhkumisega. Sest mõned läksiwad Trikatisse, mõned Rosulasse [31]mõned jälle Metsapoole maakonda ja weel mõned Toreidasse, leidsiwad mehi ja naesi suure hulga kõigis külades, surmasiwad neid palju, wedasiwad muist wangi, ja kui nad palju saaki oliwad saanud, kandsiwad nemad kõik külad ja kirikud tule kätte ja tegiwad neid tuleleekidega puhtaks.

Ja pärast seda tähendasiwad nemad Letegorwe oma sõawäe kokkutulemise paigaks kõige saagiga. Aga Rameko käis mõne Lätlasega Eestlaste selja taga ja juhtus kogemata Urelas [32] Waremariga kokku, kes Wenelaste päälik Wiljandis oli olnud, ja ta surmas teda ära mitme tõise Wenelase ja Eestlasega. Ja nemad wõtsiwad sõariistad ära ja palju saaki ja läksiwad jälle Wõnnu linna tagasi. Suurest waewast wäsinud, pöörasiwad pärast seda kõik jalamehed ja ka tõised suuremat jagu Riiga tagasi.

Nende hulgas oli Joannes, pääpreester ja püha neitsi Maarja kiriku praost, preester Daniel ja ordomeister Wolkwiin, need kinnitasiwad ka muid, neid julgusele äratades ja manitsedes, et nad ustawad ja wahwad oleksiwad Issanda taplemisi taplema usust langenute ja julgete wasta.

Ja ordo wennad Siguldast ja Wõnnu linnast ja suur hulk Liiwlasi ja Lätlasi ühendasiwad ennast nendega ja kihutasiwad waenlastele järele seda teed, mis Koiwa jõe poole läheb; aga waenlased oliwad tõist teed, mis kiriku poole Ümera jõe ligi läheb, ära läinud; ja nemad oliwad omad hobused ööseks kirikusse pannud ja tegiwad muud kurja ja täitsiwad oma paha himu wangi wõetud naeste ja neitsitega säälsamas pühas paigas, rüüstasiwad ja põletasiwad wilja ja hooned ja kõik ära, mis preestri päralt oli.

Ja hommiku wara läksiwad nemad edasi Ümera kaldale. Ja sündis, kui juba üks jagu sõawäge Ümera jõe sillast üle oli läinud, tuliwad äkiste ristiinimesed tõist teed külje poolt, tungisiwad waenlase sõawäe keskpaika ja taplesiwad nendega ja usust langenud Eestlased läksiwad wäga julgeste neile wasta. Aga wiimati tegi neile see hirmu, kes wanast Wilisti rahwast hirmutas, kui nemad Taaweti ees põgenesiwad. Ja Sakslased wõitlesiwad nendega ja Eestlased pöörasiwad selja ja Hurt harja puhutud ristiinimeste ees.

Ja nemad kihutasiwad neid taga ja tuulutasiwad neid kui aganaid ja tallasiwad tee pääl maha, kus nad läksiwad, ja surmasiwad neid wäga palju. Tõised jälle kihutasiwad tõisi taga kunni sillani ja surmasiwad neid palju tapeldes sillani, kus ordowend Teodorik, üks wahwa, julge ja jumalakartlik mees, langes, odaga läbi pistetud; aga tõised läksiwad üle silla ja ühendasiwad ennast. Aga nemad jätsiwad kõik saagi ja hobused maha, surmasiwad mõne wangi ja põgenesiwad jalgsi metsadesse.

Ja neid oli surmatud enam kui kuussada, tõised saiwad metsas hukka, mõned uppusiwad Koiwa jõkke, mõned aga saiwad häbiga koju sõnumid wiima. Aga ristiinimesed, Sakslased, Liiwlased ja Lätlased, wõtsiwad nende saagi ja hobused ja lojuksed ja jagasiwad neid eneste keskes ühtewiisi ära ja omad wangi wõetud kaaswennad, niihäste mehed kui naesed, päästsiwad nemad endisele wabadusele, tänasiwad ja kiitsiwad seda, kes ei mitte seekord üksina, waid igal ajal nende eest wõitles Liiwimaal ja neile suurt wõitu kinkis usust langenud rahwa üle igal ajal.

Ja need tuliwad kõik kokku ustawaste sõna kuuldes; nende hulgas oliwad ka ristisõitjad kaupmeestega; mõned läksiwad laewaga Koiwa jõge mööda, mõned jalgsi, mõned oma hobustega; nad tuliwad kokkutulemise paika kaheksa tuhandega.

• Ты считаешь, что Наи сумеет так скоро справиться с дополнительным стрессом после .

Kui nemad siin suurtwiisi nõuu oliwad pidanud ja kokku kõnelnud, ruttasiwad nemad Eestimaale ja piirasiwad Wiljandi linna, mis juba kümne aasta eest Sakslased ära oliwad wõtnud ja ristiusule alaheitlikuks teinud, nüüd tõist korda sisse, walmistasiwad pisukesi masinaid ja paterellisid, ehitasiwad ühe wäga kindla ja kõrge torni puust, liigutasiwad seda kraawi ääre, et linna alt õõnsaks kaewada [34]. Aga neile tegiwad wäga palju tüli kiwiwiskajad linnas. Sest neil oli wäga Hurt harja puhutud ordo wendade kiwiwiskamise masinaid linnas ristiinimeste kiwiwiskamise masinatele wastata ja nemad oliwad paterellisid ja masinaid ehitanud ristiinimeste masinatele wastata; need taplesiwad üks tõist wasta mitu päewa!

Sest linna piiramine algas Augusti kuul Peetruse ahelate pühal [35] ka Maarja taewaminemise pühal [36] andsiwad nemad ennast piirajate kätte. Sest et wäga suur kuum ja linnas hulk inimesi ja lojuksid oli, kes nälja ja janu pärast jõuetumaks läksiwad, sündis suur katk surnukehade halwast haisust linnas, ja inimesed hakkasiwad põdema ja surema, ja et tõised, kes weel järele oliwad jäänud, enam wasta ei jõudnud panna, siis andsiwad nemad ennast kõige oma waraga elusalt ristiinimeste kätte, iseäranis sellepärast, et nad nägiwad, Vanaema poletiku liigeste linn ristiinimestelt juba tõistkorda põlema pandi ja nemad kõik oliwad ära katsunud enese ja linna hoidmiseks.

Sellepärast tegiwad nemad ristiinimestega rahu, tuliwad linnast wälja, wõtsiwad kristliku elu ikke jälle enese pääle ja lubasiwad, et nad edespidi ilmaski enam usu sakramentisid usust taganemise läbi rikkuda ei taha, ja tõutasiwad oma kurja tööd tasuda. Ja ordo wennad ja kõik Sakslased jätsiwad neid elusse, et nad küll oma elu ja wara oleks pidanud kautama.

Aga Wenelased, kes linnas oliwad ja usust Hurt harja puhutud appi oliwad tulnud, saiwad pärast linna ärawõtmist sõameestelt linna ees kõik lülli poodud, tõistele Wenelastele hirmutuseks. Ja kui kõigiti rahu oli tehtud, läksiwad ristiinimesed linna, wõtsiwad kõik, mis sääl oli, ära, ajasiwad hobused ja lojuksed wälja ja jagasiwad neid eneste keskes ühtwiisi ära, aga inimesed lasksiwad nemad küladesse minna. Aga need kartsiwad piiramist ja katku ja suremist, nii kui see tõises linnas oli sündinud, ja sellesarnast häda ja andsiwad ennast kohe ristiinimeste kätte, palusiwad aga oma elu ja wabaduse pärast ja jätsiwad kõik oma wara sõawäele.

Ja ristiinimesed jätsiwad neile elu ja wabaduse ja saatsiwad neid oma küladesse, wõtsiwad enesele palju saaki ja kõik hobused, lambad, tõurad ja kõik, mis linnas oli. Ja nemad pöörasiwad rõõmuga koju Liiwimaale ja kiitsiwad Jumalat mõlema linnade kättesaamise ja selle pöörase rahwa tõisekordse ikendamise eest. Ja Susdali würst [37] läkitas oma wenna ja temaga suure sõawäe Nowgorodlastele appi ja temaga tuliwad Nowgorodlased ja Pihkwa würst oma meestega. Ja sõawäe suurus oli arwata kakskümmend tuhat meest.

Ja nemad tuliwad Ugauniasse Tartu ligi ja Tartu rahwas saatsiwad neile suuri kingitusi ja andsiwad würsti kätte ordo wennad ja Sakslased, kes nende juures wangis oliwad, ja hobused ja kiwiwiskamise masinad ja palju muid asju ja palusiwad abi Roomausuliste wasta.

Hurt harja puhutud würst paigutas omad mehed linna, et ta walitseks Ugaunias ja kõigel Eestimaal. Ja würst läks Otepähä ja tegi sääl nõndasamati.

Siis pööras tema oma sõawäe Liiwimaa poole Ja sääl tuliwad temale Saarlased wasta, need palusiwad teda, et ta oma sõawäe Daanlaste wasta Tallinasse käänaks; pärast Daanlaste ärawõitmist olewat kergem Liiwimaa rahwa kallale astuda; ja nemad ütlesiwad, Riias olewat palju ristisõitjaid, kes walmid temale wasta minema.

Ja würst kuulis nende kõnet ja pööras tõist teed tagasi Sakalasse.

[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Kui ta Sakala Sakslastelt juba koguni ära wõidetud, mõlemad linnad wõetud ja omad Wenelased Wiljandis lülli poodud leidis, sai ta Hurt harja puhutud wihaseks ja kustutas oma wiha Sakalastesse hakates ja rõhkus seda maad suure löögiga.

Ja kõik, kes Sakslaste käest oliwad pääsnud ja suure katku küüsist linnas, langesiwad nüüd, tõised päästsiwad ennast metsadesse põgenedes. Ja ta läks oma suure sõawäega Järwamaale ja kutsus kokku enese juure Järwalased ja Wirulased ja Warbulased Saarlastega. Ja nende kõikidega piiras ta Daanlaste linna Lindanisa [38] sisse ja taples Daanlastega neli nädalat ja ei jõudnud neid ära wõita ega nende linna, sest et linnas palju kiwiwiskajaid oli, kes palju Wenelasi ja Eestlasi surmasiwad.

Sellepärast pööras Susdali würst kõige oma sõawäega tagasi Wenemaale. Küll oli seesinane sõawägi wäga suur ja wahwa ja katsus Daanlaste linna ära wõtta Saksa wiisi, aga ei jõudnud. Kui nemad maakonna rüüstanud ja ümberringi ära oliwad riisunud, läksiwad nemad wiimati omale maale tagasi. Ja sest et nemad nii kindlat linna pisukese hulgaga ära ei jõudnud wõtta, siis riisusiwad nemad maad ümberringi ja läksiwad kõige oma saagiga koju Liiwimale. Ja Järwalased tuliwad nende juure Ketisse külasse [39] ja lubasiwad alalist ustawust Sakslastele ja kõigile riistiinimesile.

Pärast seda läksiwad nemad kohe nende rajadest wälja ja pöörasiwad tagasi omale maale kõige saagiga. Ja see würst tuli oma meestega Tartusse ja linna rahwas wõtsiwad teda wasta rõõmuga, et nemad kõwemaks saaksiwad Sakslaste wasta. Ja nemad andsiwad temale maksusid ümberkaudistest maakondadest. Ja kõikide wasta, kes maksusid ei maksnud, läkitas tema sõawäe ja rüüstas kõik maakonnad ära, kes temale wasta paniwad, Waigast [40] Wirumaani, Wirumaast Järwamaani ja Sakalani, ja tegi Hurt harja puhutud nii palju kahju, kui jõudis.

Ja nemad tuliwad ordo wendadega ja ristisõitjatega ja Liiwlastega ja Lätlastega Astijärwe juures kokku ja neil oli suur sõawägi. Sääl tuliwad neile Daanlased meele, kes juba kaua kiusatuses oliwad, sest nende wasta taplesiwad kõik ümberkaudised maad ja rahwad. Ja nemad jätsiwad seekord Tartusse minemata ja läksiwad kõik ühtlasi suure sõawäega Harjumaale.

Ja nemad piirasiwad Loone linna sisse, wõitlesiwad nendega pea kaks nädalat, ehitasiwad masinaid ja paterellisid ja ühe wäga kõwa puust torni; seda liigutasiwad nemad linnale ligi, et nemad alt kaewada ja ülewelt kergemine nendega sõdida wõiksiwad. Ja kui Daanlased seda kuulsiwad, saiwad nemad rõõmsaks ja tuliwad ja tänasiwad neid, et nad nende pääle oliwad halastanud ja neile appi tulnud.

Aga pärast seda saiwad palju kiwiwiskajate läbi surma ja masina meistrite läbi maha löödud ja tõised hakkasiwad raskeste põdema ja surema. Pääle see jõudsiwad ka kaewajad juba kindluse päälmise jaule ligi, nii et linna rahwas juba kartsiwad kokkulangemist kõige kaewanduga. Sellepärast palusiwad nemad Sakslaste sõawäge wiimati ärdaste, neile elu ja wabadust jätta. Ja nemad kinkisiwad neile elu ja tegiwad linna tuhaunikuks. Aga kõik hobused ja tõurad ja lojuksed ja wara ja raha ja riided ja kõik mis linnas oli, wõtsiwad Sakslased enestele ja jagasiwad eneste keskes ära Liiwlaste ja Lätlastega.

Aga Daanlastele andsiwad nemad inimesed tagasi ja tõised saatsiwad Hurt harja puhutud keelamata oma küladesse. Ja need kolm ligimest linna andsiwad ennast Riiglaste kätte ja saatsiwad neile maksusid ja palju waipu sellsinatsel sõakorral. Ja Riiglaste sõawägi pööras ümber Järwamaale ja mõned läksiwad wälja maad riisuma.

Ja Järwalased ja Wirulased tuliwad neile wasta ja palusiwad ärdaste rahu selle tõutamisega, et nemad edespidi Hurt harja puhutud ristiusu sakramentisid enam rikkuda ei taha. Ja nemad tegiwad jälle rahu nendega, wõtsiwad neilt käemehi ja oliwad neile armulised.

Siiski sündis pärast neile palju tüli Daanlastelt, tänamata külalistelt, kes nendega taplesiwad, et nemad rahu ja ristiusu ikke Riiglaste käest wasta oliwad wõtnud. Ja Riiglaste sõawägi pööras Liiwimaale tagasi rõõmuga ja kiitis Jeesust Kristust, kes neid alati terwelt ja wigastamata edasi juhatas igal sõa käigi teel.

Sest würst Westseka tegi Tartu rahwaga palju tüli kõigele maale ümberkaudu. Ja Lätlased ja Liiwlased käisiwad Hurly olaliigese, kui kiirenenud pisukeste hulgakestega neile wasta ja ei jõudnud neile midagi teha. Aga pärast Lihawõtte püha kogusiwad ka ordo wennad jälle sõawäe, piirasiwad Tartu sisse ja taplesiwad nendega wiis päewa, aga ei jõudnud linna ära wõtta, sest et neid wähe oli. Ja kui nemad maa ümberkaudu ära oliwad riisunud, pöörasiwad nemad oma saagiga tagasi Liiwimaale.

Ja temaga tuli tema niisama auwäärt wend, piiskop Hermann, kes juba mõni aeg tagasi Eestimaa piiskopiks walitud ja ära õnnistatud oli, aga Daanlaste kuningas keelas teda mitu aastat oma piiskopkonda tulemast. Aga kui Daanlaste kuningas wangi ära oli wiidud Sakslastelt Saksamaale, läks nimetatud Riia piiskop seesama oma wennaga kuninga juure, temalt luba nõudma.

Ja kuningas andis järele, et ta pidi Liiwimaale minema ja Liiwimaalt Eestimaale oma piiskopkonda. Kui needsamad Riiga jõudsiwad, wõeti neid suure rõõmuga wasta Riiglastelt ja kõigilt Liiwimaal.

Navigeerimismenüü

Ja kõik rõõmustasiwad ühtlasi ja kiitsiwad Jumalat, et pärast palju hädaohtu ja kurba sõda pea kõik Eestimaa jälle ära oli wõidetud ja kätte saadud, maha arwatud üksina Tartu linn, kellele kättemaksmine Jumalast tulema weel wiibis. Weel seisis Tartu, kõige kindlam linn ja pääpaik Eestimaal, wiimne Eestlaste tugi, keda nemad nüüd weel Wenelaste abiga hoida püüdsiwad.

Aga suwel pidi ka see wiimane kindlus langema ja wiimati hirmsale sõale ots tulema. Wäsimata usinusega täideti tema käsku.

Pildid isamaa sündinud asjust/Kolmas pilt – Vikitekstid

Arwata Augusti kuu algusel oli sõtta walmistamine tallitatud ja tuttawasse kogumise paika Astijärwe kaldail tuliwad ligimailt ja kaugelt Sakslaste, Liiwlaste ja Lätlaste parwed hulgana kokku. Albert ise tuli senna kõige kõrgema waimuliku seisuse liikmetega, et wiisiks saanud kombel üleüldisel sõa nõupidamisel plaani teha ettewõetawa sõakäigile. Kui nõu oli peetud … läks sõawäe esiots minema, arwatawaste, et moona muretseda ja maakohte kuulajatel läbi käia lasta.

Tema taga käis pääsõawägi ja sellega jõudis Albert Maarja taewaminemise päewal, 15mal Augustil, laia lagendikkudele, mis uhket Eesti linna kõigilt poolt ümbritsesiwad. Wiiwituseta mõõdeti siin leeri plats ära ja nii kaua kui üks jagu sõawäge telkisid ja tallisid üles tegi, saadeti tõine jagu ligimeste metsadesse puid raiuma paterellide … ja muu wiskamise riistade ja piiramise masinate ehitamise tarbeks, mis kauge teekäigi pääle kaasa wõtta wõimata Hurt harja puhutud olnud.

Aga kõige enam hoolt kanneti juba esiotsa liikuwa puust torni ehitamise eest, mis waenlaste linna müüri kõrguseni üles pidi tehtama, et siis wana Roomlaste wiisi järele wastapanijatele linna sees jõudsamine ja tugewamine pääle paugutada. Wärawaid ja linna müürisid tormi masinate ja müüri lõhkujatega purustada, mis weel sell ajal ka sõatarga wana aja rahwa eeskoju järele pruugitawaks oli, seda ei wõinud linna kõrge ja äkilise seisu pärast mõteldagi.

Siin ei wõinud muud midagi teha, kui lagedalt wiskamise masinaid ja torni otsast ambuküttisid tööd tegema panna, et nõnda linna sees nii palju kahju teha kui wõimalik. Oliwad nii kaitsjad linna müüri päält ära peletatud, siis wõis tormi katsuda redelitega. Terwina kaheksa päewa järgi mööda ehitati torni kallal. Kõige kõwemad ja suuremad puud meisterdati kokku, et temale tarwilist kindlust anda… Wiimati sai määratu ehitus walmiks.

Sündsal kohal täideti linna kraaw hau kubudega ja puiega, torn liigutati sest sillast üle, üsna linna mäe ääre alla, ja ööd ja päewad kaewati ja kühweldati, et mäge ühelt poolt ära kasida ja suurt torniehitust tema julge ambuküttidega ikka ligimale sellesinatse augu sisse aegapidi kunni linna müürini edasi lükata. Aga ühtlasi tegiwad jätmata ka paterellid ja tõised wiskamise masinad tööd ja nõnda kui osawad Wenelaste ambukütid mõne hää surma noole Sakslaste laagrisse saatsiwad, niisamati wiskasiwad ka need kõigilt poolt oma suurte masinate abiga tulisid raua tükka Hurt harja puhutud potta, mis tuliste asjadega täidetud oliwad, linna.

Sedawiisi läks hulk aega mööda. Mitu päewa wõideldi ühtepuhku jätmata… Taplusele ei nähtud otsa tulema.

Küll liikus torn linnale ikka ligimale, aga Eestlased ja Wenelased ei näidanud mehise wastapanemise puudust ja wiskamise masinatega… mõistsiwad nemad wäga tugewaste ja jõudsaste tallitada. Wiimati astusiwad piirajad kokku uut sõa nõuu pidama.

Üks nende ausamaist päälikutest… andis nõu, wiibimata kõige jõuuga tormi jooksta. See nõu kiideti hääks. Juba tõisel hommikul pidi see sündima ja kellu üheksa aega torm hakkama. Päew tõusis, hommiku palwe tehti ära, otsuse silmapilk ligines.

Kogemata oliwad Eestlased öö ajal iseäranis tubliste tööd teinud, et Sakslaste torni põlema panna. Linna müüri sisse oli suur auk tehtud, kust nemad wahetegemata tulirattaid [41] ja kuiwe puukimpa waenlase ehituse pääle loopisiwad. Aga piirajad oliwad juba ette seda ära arwanud.

Suure rutuga muretsewad nemad mis kustutamiseks tarwis, kus ehitus tuld külge oli wõtnud, ja rikuwad kahjutegijad tulirattad ära.

Ühtlasi oli üks tõine jagu piirajate sõawäest linna sillale liginenud, et teda põlema panna, mis aga wahid wärawa poolt keelata püüdsiwad. Nõnda oli linna kaitsjatel mitmelt poolt palju tegemist. Korraga hüppab üks rüütel sündsal silmapilgul äkiste tormi redeli pääle, ühes käes Hurt harja puhutud hoides tule tungal täheks oma meestele, tõine käsi prii, et kartmata walli pääle ronida.

See oli piiskopi mehine wend, Joannes von Buxhöwden… Tema kannupois Peetrus Oogus oli esimene, kes oma julge isandale järele ronis. Pea saiwad mõlemad linna mäe otsa. Nüüd läksiwad ka tõised Sakslased parwina järele. Kõigilt poolt pannakse tormi redelid müüri naale. Mõned roniwad üle müüri, tõised tungiwad selle suure augu läbi sisse, mis ööse Eestlased ise oliwad teinud.

Juba on ka Liiwlased ja Lätlased tormi hakanud. Ikka uusi parwi jõuab ülewale. Linna sees tõuseb werine waidlemine. Armuta mõllab Saksa mõõk. Rüütlite raske odadega surnuks pistetud langeb mõnigi wahwa Eestlane. Kõige kauemine panewad Wenelased wasta. Wiimati taganewad ka need ja püüawad ruttu põgenedes pääseda. Aga linn on ümberringi kõigilt poolt sisse piiratud. Lagedale jõudes saawad põgenejad wahtidelt maha löödud. Enam kui kakssada Wenelaste surnukeha katab nurme.

Langenute hulgas leiti ka Westseka surnukeha… Linn Ravi Altai toetab sai igapidi riisutud ja siis põlema pandud. Üksainus mees, Susdali würsti alam, jäi kõigest meesterahwast elusse. Sellele kinkisiwad rüütlid wabaduse ja andsiwad temale tema sõamundriga ühe tubli hobuse, et ta koju rutata ja oma isandale, niisama ka Nowgorodas Hurt harja puhutud igal pool Wenemaal kuulutada wõiks, mis sündinud oli.

Nende wiimne jõud oli lõppenud, kõik kindlused murtud, nendega ka kõik wõidu lootus kadunud. Kes weel suurest sõa suust ja katku küüsist pääsnud oliwad, saatsiwad igalt poolt saadikuid Sakslastele, tegiwad rahu, lasksiwad ennast ristida kes weel ristimata oliwad, ja wõtsiwad wõitjad omale isandaks. Küll katsusiwad Saarlased, kes omas kõrwalises elukohas mõnegi suretawa hoobi eest warjul oliwad olnud, weel oma õnne waenu wäljal, aga kus kõik keha haawatud, suur ramm rõhutud, pää uimane, meel segane, sääl ei mõju üksiku liikme liigutamine enam midagi.

Ka nemad saiwad pea pärast Tartu langemist täieste ära wõidetud ja Alberti ja tema ordo alamateks tehtud. Were walamine sai otsa ja wäliwaen kadus. Rahu, pea tundmata wõõras selle aja rahwale, tuli jälle Eesti rajadele. Hoolimata vahepealsetest suurtest erimeelsustest, suudeti Brüsselis toimunud ülemkogul pärast viite päeva kestnud arutelusid kokkuleppele jõuda Euroopa Liidu pikaajalises eelarves ning majanduse taaskäivitamise kavas.

Intervjuu andis Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene. Lähemalt selgitas Rally Estonia korraldaja Tarmo Hõbe. Timo Tarve tegi õhtuse hääletuse järel asjaosalistega intervjuud.

3. Liigeste artroos wiki
4. Но, видя решимость в глазах Ричарда, оставившего обреченное поселение, Николь могла понять, почему этот вид считает его героем.
5. Lomit liigesed ja haiget neerud

Aktsiate märkimisperioodi algusest rääkis Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink. Kolmandat-neljandat kohta jagavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid 16,2-protsendise toetusega. Põhjalikuma ülevaate andis Emori uuringuekspert Aivar Voog.