Hostis kasitletakse liigeseid

Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel. Kuid DMM mudeli mõju süvendas neid muutusi. Kirjavahetus, abisaadetised ja ametlikult lubatud rahasaadetised, mis saadetakse sõjavangidele või mida nad ise saadavad postiasutuste kaudu, kas vahetult või artiklis ettenähtud informatsioonibüroode ja artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuuri kaudu, vabastatakse kõigist postimaksudest nii saatmise kui ka sihtriigis, samuti vahepealsetes riikides. Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud. Kui ei ole sõlmitud erikokkuleppeid, kannavad selliste veovahendite kasutamise kulud proportsionaalselt konfliktiosalised, kelle kodanike huvides see toimus.

Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress. Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad ja teavitada sugulasi. Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud asjad ning neile saadetud kirjad ja pakid.

Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab. Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult. Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta.

Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik.

• Salvi sormede liigeste artroos
• Dusplaasia valu
• Liigeste paindlikkus
• Kust kannab kanna
• Hemorroidid Spin Hurt
• Я смогла убедиться в том, что их медицинские способности намного превосходят .
• Kuidas kahjustada pohjuste liigeseid

III jagu. Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida neid hea füüsilise ja vaimse tervise juures.

Allohvitseridest sõjavangidelt võib nõuda üksnes järelevalvetööde tegemist. Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, kuid neid ei või mingil juhul tööle sundida. Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes järgmistel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport ja käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja käsitöö; e kodumajandus; f ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi Hostis kasitletakse liigeseid oma sõjalist otstarvet.

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes.

Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd. Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid. Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme. Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele.

Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel.

1. И через минуту Николь почувствовала острый укол в грудь.

Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega. Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult. Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks.

10 minute Morning Yoga for Beginners

Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks. Artikkel 53 Sõjavangide päevane tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd.

Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg. Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk. Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval.

Ennustavad markerid Abstraktne Vanusega seotud osteoartriidi tõhusate ravimeetodite väljatöötamist ja võimet ennustada haiguse progresseerumist on takistanud biomarkerite puudumine, mis suudaksid näidata haiguse kulgu.

Lisaks antakse ühe aasta töötanud sõjavangile kaheksa järjestikuse päeva pikkune puhkus, mille jooksul tuleb talle maksta töötasu. Tööaeg ei või pikeneda muude töömeetodite, nagu tükitöö, kasutamise korral. Artikkel 54 Sõjavangide töötasu määratakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile Tööõnnetusse või töö ajal või töö tõttu haigestumise korral peavad sõjavangid saama asjakohast ravi.

Lisaks peab vangis hoidev riik sellistele sõjavangidele väljastama arstitõendi, mille alusel nad võivad esitada nõude riigile, kellest nad sõltuvad, ning edastama tõendi dublikaadi artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuurile. Artikkel 55 Sõjavangide sobivust tööks tuleb perioodiliselt vähemalt kord kuus hinnata arstliku läbivaatuse teel.

Läbivaatustel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõjavangidelt nõutava töö laadile. Kui sõjavang peab ennast töövõimetuks, tuleb ta lubada laagri meditsiinivõimude vastuvõtule. Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud. Artikkel 56 Tööüksuste ülesehitus ja juhtimine peab sarnanema sõjavangide laagri omale.

Tööüksus jääb sõjavangide laagri Hostis kasitletakse liigeseid alla ning Hostis kasitletakse liigeseid administratiivseks osaks. Oma valitsuse juhtimisel vastutavad sõjaväevõimud ja asjaomase laagri ülem käesolevas konventsioonis sätestatu järgimise eest tööüksustes. Laagriülem peab pidama tema laagrile alluvate tööüksuste täpset nimekirja ning edastama selle kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja sõjavangide abistamisega tegelevate muude organisatsioonide esindajatele, kes laagrit külastavad.

Artikkel 57 Sõjavange, kes töötavad eraisikute heaks, ka juhul kui viimased vastutavad nende valvamise ja kaitse eest, ei või kohelda halvemini kui on käesolevas konventsioonis sätestatud.

Vangis hoidev riik, sõjaväevõimud ja selliste sõjavangide laagri ülem vastutavad täielikult nende sõjavangide ülalpidamise, hoolitsemise, kohtlemise ja neile töötasu maksmise eest. Sellistel sõjavangidel on õigus olla ühenduses selle laagri sõjavangide esindajatega, kuhu nad kuuluvad.

IV jagu. Sõjavangide raha Artikkel 58 Sõjategevuse puhkemisel ja kuni asjakohase kokkuleppe sõlmimiseni kaitsva riigiga võib vangis hoidev riik kindlaks määrata maksimaalse rahasumma, mis võib olla sõjavangide valduses sularahas või muus sellises vormis. Seda ületavad rahasummad, mis õiguspäraselt olid nende valduses ja mis neilt ära võeti või kinni peeti, tuleb kanda nende kontole, nagu ka muud nende talletatud summad, ning neid ei või nende nõusolekuta ümber vahetada ühtegi muusse vääringusse.

Kui sõjavangid võivad väljastpoolt laagrit osta teenuseid või tarbeesemeid sularaha eest, maksavad nende eest sõjavangid ise või laagriadministratsioon, kes märgib need võlakohustustena asjaomaste sõjavangide arvetele.

Vangis hoidev riik kehtestab selleks eeskirjad.

Sõjavangide kohtlemise augusti Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja

Artikkel 59 Sularaha, mis on sõjavangidelt vastavalt artiklile 18 ära võetud nende vangistamise ajal ja mis on vangis hoidva riigi vääringus, tuleb kanda sõjavangide isiklikele arvetele vastavalt käesoleva jao artikli 64 sätetele.

Isiklikule arvele kantakse vangis hoidva riigi vääringus olevad summad, mis on saadud sõjavangilt vangistamise ajal äravõetud muus vääringus olevate summade ümbervahetamise teel.

Artikkel 60 Vangis hoidev riik maksab iga kuu kõigile sõjavangidele palgaavanssi, mille suurus määratakse järgmiste summade ümberarvutamise teel Hostis kasitletakse liigeseid hoidva riigi vääringusse: I kategooria: auastmelt seersandist alamalseisvad sõjavangid — kaheksa Šveitsi franki; II kategooria: seersandid ja teised allohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kaksteist Šveitsi franki; III kategooria: auastmelt majorist alamalseisvad ohvitserid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — viiskümmend Šveitsi franki; IV kategooria: majorid, kolonelleitnandid ja kolonelid või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — kuuskümmend Šveitsi franki; V kategooria: Liigeste ravi Topinampurgi või nendega auastmelt võrdsed sõjavangid — seitsekümmend viis Šveitsi franki.

Asjaomased konfliktiosalised võivad erikokkuleppega muuta nimetatud kategooriate sõjavangide palgaavansi suurust. Kui esimeses lõikes nimetatud summad on liiga suured, võrreldes vangis hoidva riigi relvajõudude liikmete palkadega või kui see põhjustab vangis hoidvale riigile raskusi, siis kuni eelpool nimetatud summade muutmise erikokkuleppe sõlmimiseni riigiga, kellest sõjavangid sõltuvad, võib vangis hoidev riik toimida järgnevalt: a jätkata esimeses lõikes nimetatud Hostis kasitletakse liigeseid märkimist sõjavangide hoiuarvetele; b piirata ajutiselt palgaavansist sõjavangidele isiklikuks kasutamiseks antavat summat mõistlikult, kuid see peab I kategooria sõjavangide puhul olema vähemalt sama suur kui summa, mida vangis hoidev riik maksab oma relvajõudude liikmetele.

Kõigi piirangute põhjused tuleb viivitamatult teatada kaitsvale riigile. Artikkel 61 Vangis hoidev riik peab sõjavangidele lisapalgana väljamaksmiseks vastu võtma summad, mida sõjavangidele saadab riik, kellest nad sõltuvad, tingimusel et sama kategooria sõjavangidele makstavad summad on võrdsed, et neid makstakse kõigile selle kategooria sõjavangidele, kes sellest riigist sõltuvad, ja et need kantakse esimesel võimalusel sõjavangide isiklikule arvele vastavalt artiklile Niisuguse lisapalga maksmine ei vabasta vangis hoidvat riiki ühestki käesolevast konventsioonist tulenevast kohustusest.

Artikkel 62 Vangis hoidev ametkond peab maksma sõjavangidele tööle vastavat õiglast tasu. Palgamäära kinnitab nimetatud ametkond, kuid see peab olema vähemalt veerand Šveitsi franki täistööpäeva eest. Kinnitatud päevapalgamäärast informeerib vangis hoidev riik kaitsva riigi vahendusel sõjavange ja riiki, kellest nad sõltuvad.

Vangis hoidev ametkond peab maksma töötasu ka sõjavangidele, kes on alaliselt määratud täitma ülesandeid või tegema oskustööd, mis on seotud laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiuga, samuti sõjavangidele, kes peavad täitma hingelisi või meditsiinilisi kohustusi oma kaaslaste heaks. Sõjavangide esindaja ja tema nõuandjate, samuti tema abiliste töötasu makstakse laagrikaupluse kasumifondist. Selle töötasu suuruse määrab sõjavangide esindaja ja selle peab heaks kiitma laagriülem.

Kui sellist fondi ei ole, peab vangis hoidev ametkond maksma nendele sõjavangidele õiglast töötasu.

Artikkel 63 Sõjavangid võivad vastu võtta neile isiklikult või kollektiivselt määratud rahasaadetisi. Iga sõjavangi käsutuses peab vastavalt järgmisele artiklile olema tema hoiuarve krediitsaldo ulatuses, mille määrab vangis hoidev riik, kes teostab ka nõutavad maksed.

Vangis hoidva riigi olulisi finantsmajanduslikke ja rahanduslikke piiranguid arvestades võivad sõjavangid teha makseid välismaal. Sellisel juhul on eelisõigus maksetel, mida tehakse sõjavangist sõltuvatele isikutele. Igal juhul võivad sõjavangid, kui sellega on nõus riik, kellest nad sõltuvad, teha makseid nende omal maal järgmisel viisil: vangis hoidev riik saadab nimetatud riigile kaitsva riigi vahendusel Hostis kasitletakse liigeseid kõigi sõjavange puudutavate üksikasjade, maksete saajate ning makstavate summade kohta, mis on väljendatud vangis hoidva riigi vääringus.

Nimetatud teatele kirjutab alla sõjavang ning selle kinnitab laagriülem oma allkirjaga. Vangis hoidev riik debiteerib sõjavangide hoiuarveid kohase summa võrra ning debiteeritud summad kantakse üle sellele riigile, kellest sõjavangid sõltuvad. Eelnevate sätete kohaldamiseks võib vangis hoidev riik kasutada käesoleva konventsiooni lisas V toodud näidiskorda.

I peatükk. Üldsätted Artikkel 21 Vangis hoidev riik võib sõjavangid interneerida.

Artikkel 64 Vangis hoidev riik peab pidama iga sõjavangi kohta arvet, milles peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed: 1 Sõjavangile saadetud summad või palgaavansina, töötasuna või muul alusel saadud summad; sõjavangilt ära võetud summad vangis hoidva riigi vääringus, mis on ja summad, mis on temalt ära võetud ja mis on tema palvel ümber vahetatud nimetatud riigi vääringusse. Artikkel 65 Sõjavangi arvele tehtud kandel peab olema sõjavangi või tema nimel tegutseva sõjavangide esindaja allkiri või initsiaalid.

Sõjavangidele tuleb igal ajal võimaldada oma arvega tutvuda ja saada sellest koopiaid. Samuti võivad arveid kontrollida kaitsvate riikide esindajad, kui nad laagrit külastavad. Kui sõjavangid viiakse ühest laagrist teise, viiakse koos nendega üle ka nende isiklikud arved. Ühest vangis hoidvast riigist teise üleviimise korral viiakse koos nendega üle neile kuuluvad summad, mis ei ole vangis hoidva riigi vääringus.

Neile antakse tõendid muude summade kohta, mis jäävad nende arve kreeditisse. Asjaomaseomased konfliktiosalised võivad kokku leppida, et sõjavangide arvetest teavitatakse üksteist kaitsva riigi kaudu ja kindlaksmääratud ajavahemike järel.

Artikkel 66 Vangistuse lõppemisel sõjavangi vabastamise või repatrieerimise tõttu peab vangis hoidev riik andma talle selle riigi volitatud ohvitseri allkirjaga aruande, milles on näidatud talle sellel hetkel kuuluv krediitsaldo.

Nimekirjad, milles näidatakse sõjavangide krediitsaldod, saadab vangis hoidev riik kaitsva riigi kaudu valitsusele, kellest sõjavang sõltub. Nimekirjades on kõik üksikasjad sõjavangide kohta, kelle vangistus on lõppenud repatrieerimise, vabastamise, põgenemise, surma või muu asjaolu tõttu.

Selliste nimekirjade iga lehekülje peab kinnitama vangis hoidva riigi volitatud esindaja. Käesoleva artikli eelnevaid sätteid võivad konfliktiosalised vastastikuse kokkuleppega muuta.

Vangis hoidvalt riigilt saada oleva krediitsaldo klaarimise eest vangistuse lõppemisel vastutab riik, kellest sõjavang sõltub.

Artikkel 67 Palgaavansid, mis on sõjavangidele makstud vastavalt artiklile 60, loetakse makstuks riigi nimel, kellest nad sõltuvad. Sellised palgaavansid, samuti kõik maksed, mida nimetatud riik on teinud vastavalt artikli 63 kolmandale lõigule ja artiklile 68, klaaritakse sõjategevuse lõppemisel asjaomasete riikide Hostis kasitletakse liigeseid. Artikkel 68 Sõjavangi nõue hüvitada töövigastus või muu töövõimetuse tekkimine edastatakse kaitsva riigi kaudu riigile, kellest sõjavang sõltub.

Vastavalt artiklile 54 peab vangis hoidev riik iga juhtumi korral andma asjaomasele sõjavangile teatise, kus on Hostis kasitletakse liigeseid vigastuse või töövõimetuse laad, selle tekkimise asjaolud ja meditsiinilise või haiglaravi üksikasjad. Sellele teatisele peab alla kirjutama vangis hoidva riigi vastutav ohvitser ning meditsiinilisi üksikasju peab tõendama meditsiiniohvitser.

Samuti tuleb riigile, millest sõjavang sõltub, edastada sõjavangi nõue hüvitada isiklike asjade, raha või väärisasjade artikli 18 kohane äravõtmine ja nende tagastamata jätmine repatrieerimisel vangis hoidva riigi poolt, samuti asjade kaotsiminek, mis on oletatavasti tingitud vangis hoidva riigi või tema teenistujate süüst. Vangis hoidev riik peab oma kulul asendama sellised isiklikud esemed, mida sõjavangid vangistuse ajal vajavad.

Vangis hoidev riik annab igale sõjavangile vastutava ohvitseri allkirjaga teatise, kus näidatakse kogu informatsioon põhjuste kohta, miks selliseid esemeid, raha või väärisesemeid ei ole sõjavangile tagastatud. Selle teatise koopia edastatakse riigile, kellest sõjavang sõltub, artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuuri kaudu.

V jagu. Sõjavangide suhted välismaailmaga Artikkel 69 Kohe pärast sõjavangide võtmist peab vangis hoidev riik informeerima sõjavange ja kaitsva riigi kaudu riike, kellest nad sõltuvad, käesoleva jao sätete täitmiseks võetavatest meetmetest. Samuti Hostis kasitletakse liigeseid vangis hoidev riik asjaosalisi nende meetmete hilisemast muutmisest. Artikkel 70 Kohe vangistamisel või hiljemalt ühe nädala möödumisel laagrisse saabumisest, ka juhul, kui see on transiitlaager, samuti haiguse korral või haiglasse või teise laagrisse üleviimise korral, tuleb sõjavangil võimaldada kirjutada otse oma perekonnale ning artiklis nimetatud sõjavangide keskagentuurile kaart, mis võimaluse korral vastab käesolevale konventsioonile lisatud näidisele, ning teavitada sellega sugulasi enda vangistamisest, aadressist ja tervislikust seisundist.

Nimetatud kaardid tuleb edastada nii kiiresti kui võimalik ja neid ei tohi ühelgi viisil viivitada. Artikkel 71 Sõjavangidel lubatakse saata ning saada kirju ja kaarte. Vangis hoidev riik võib piirata sõjavangi saadetavate kirjade ja kaartide arvu kahe kirja ja nelja kaardini kuus, arvestamata artiklis 70 ettenähtud kaarte vangistamise kohta. Võimaluste piires peaksid need järgima käesolevale konventsioonile lisatud näidiseid.

Suuremaid piiranguid võib seada üksnes siis, kui kaitsev riik nõustub, et see on asjaomasete sõjavangide huvides tõlkimisraskuste tõttu, sest vangis hoidev riik ei suuda leida tsenseerimiseks piisavalt kvalifitseeritud tõlke. Kui on vaja piirata sõjavangidele saadetavate kirjade hulka, võib seda vangis hoidva riigi võimaliku palve korral teha üksnes riik, kellest sõjavangid sõltuvad.

Sellised kirjad ja kaardid tuleb edastada, kasutades kõige kiiremaid vahendeid, mis on vangis hoidva riigi käsutuses; nende saatmisega ei või viivitada ega neid kinni pidada distsiplinaarsetel põhjustel. Sõjavangidel lubatakse saata telegramme, kui nad pole pikka aega teateid saanud või kui neil ei ole võimalik saada oma lähedastelt teateid või saata neile teateid tavalise posti teel; samuti sõjavangidel, kes on kodust väga kaugel.

Tasu selle eest võetakse sõjavangide arvetelt või nende käsutuses olevast rahast. Samuti võivad nad telegramme saata edasilükkamatutel juhtudel. Üldiselt peab sõjavangide kirjavahetus olema nende emakeeles.

Konfliktiosalised võivad lubada kirjavahetust ka muus keeles. Sõjavangide postisaadetisi sisaldavad postikotid tuleb kindlalt sulgeda ja märgistada nii, et selgesti oleks näidatud nende sisu. Need tuleb saata sihtpunkti postiasutusse. Artikkel 72 Sõjavangid võivad saada posti teel või muul viisil Hostis kasitletakse liigeseid isiklikke pakke või ühiseid saadetisi, esmajoones neid, mis sisaldavad toiduaineid, riideid, ravimeid ning usulise ja haridusliku tähtsusega esemeid ning vaba aja veetmisel kasutatavaid esemeid, sealhulgas raamatud, kultusesemed, teaduslikud seadmed, eksamiülesanded, muusikariistad, spordivarustus ja sõjavangide õpinguteks ja kultuuritegevuseks vajalikud vahendid.

Sellised saadetised ei vabasta vangis hoidvat riiki mingil viisil käesoleva konventsiooni järgsetest kohustustest. Kaitsev riik või Rahvusvaheline Punase Risti Komitee või muu sõjavange abistav organisatsioon võib oma saadetisi piirata sõjavangide huvides transpordi või side erakorraliselt pingelise olukorra tõttu. Isiklike pakkide ja ühiste abisaadetiste saatmise tingimused määratakse vajaduse korral asjaomaste riikide erikokkulepetega, mis ei või mingil juhul viivitada abisaadetiste jõudmist sõjavangide kätte.

Riide- ja toidupakid ei või sisaldada raamatuid. Ravimeid tuleb üldjuhul saata ühispakkides. Artikkel 73 Kui puuduvad asjaomaseomaste riikide erikokkulepped ühiste abisaadetiste vastuvõtmise ja jagamise kohta, rakendatakse käesolevale konventsioonile lisatud norme ja määrustikku ühiste abisaadetiste kohta. Eelpool nimetatud erikokkulepetega ei või mingil juhul piirata sõjavangide esindajate õigust võtta vastu sõjavangidele määratud ühiseid abisaadetisi, samuti neid jagada või kasutada sõjavangide huvides.

Sellised kokkulepped ei või piirata kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee või teiste sõjavange abistavate ja ühiste abisaadetiste edastamise eest vastutavate organisatsioonide esindajate õigust kontrollida nende saadetiste jagamist saajate vahel. Artikkel 74 Kõik abisaadetised sõjavangidele vabastatakse impordi- tolli- ja muudest maksudest.

• Plaat valutab
• Kuidas eemaldada valu liigeste valu artroosi ajal
• Pinnapintsel vasak kasi paindumisel
• Anesteesia liigesevalu
• Tahvli lihaste ravi
• Через несколько секунд сомнения исчезли.
• Susta poletiku meditsiin

Kirjavahetus, abisaadetised ja ametlikult lubatud Hostis kasitletakse liigeseid, mis saadetakse sõjavangidele või mida nad ise saadavad postiasutuste kaudu, kas vahetult või artiklis ettenähtud informatsioonibüroode ja artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuuri kaudu, vabastatakse kõigist postimaksudest nii saatmise kui ka sihtriigis, samuti vahepealsetes riikides.

Kui sõjavangidele määratud abisaadetisi ei saa kaalu tõttu või muul põhjusel saata postiasutuse kaudu, kannab vangis hoidev riik selle transpordikulud tema kontrolli all oleval territooriumil. Teised käesoleva konventsiooni osalisteks olevad riigid kannavad veokulud oma territooriumidel.

Kui asjaomased riigid ei ole sõlminud erikokkulepet, kannavad selliste saadetiste veokulud saatjad, välja arvatud eelpool nimetatud erandjuhtudel. Lepingupooled püüavad võimaluste piires vähendada sõjavangide saadetavatelt või neile adresseeritud telegrammidelt võetavat tasu. Artikkel 75 Kui asjaomased riigid ei saa sõjategevuse tõttu tagada artiklites 70, 71, 72 ja 77 nimetatud saadetiste vedu, võivad asjaomased kaitsvad riigid, Rahvusvaheline Punase Risti Komitee või muu organisatsioon, mille tegevuse on konfliktiosalised ametlikult heaks kiitnud, tagada selliste saadetiste edastamise sobivate vahenditega raudteevagunid, mootorsõidukid, laevad või lennuvahendid jne.

Selleks püüavad lepingupooled varustada neid veovahenditega ning lubavad viimastel liikuda, andes neile esmajoones vajalikud kaitsekirjad. Selliseid veovahendeid võib kasutada, et toimetada edasi: a kirjavahetust, nimekirju ja ettekandeid, mida vahetatakse artiklis nimetatud keskinformatsiooniagentuuri ja artiklis nimetatud riiklike büroode vahel; b kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee või muu sõjavange abistava asutuse ning nende delegaatide või konfliktiosaliste kirjavahetust ja ettekandeid sõjavangide kohta.

Need sätted ei piira mingil viisil konfliktiosaliste õigust kasutada muid veovahendeid, kui ta seda eelistab, ega takista sellistele veovahenditele kaitsekirjade andmist vastastikku kokkulepitud tingimustel.

Kui ei ole sõlmitud erikokkuleppeid, kannavad selliste veovahendite kasutamise kulud proportsionaalselt konfliktiosalised, kelle kodanike huvides see toimus.

Artikkel 76 Sõjavangidele adresseeritud või nende saadetud kirjavahetust tsenseeritakse viivitamatult. Kirju võivad tsenseerida üksnes saatja- ja sihtkoha riik, kumbki üks kord. Sõjavangidele määratud saadetiste läbivaatamisega ei või põhjustada neis olevate kaupade riknemist.

Liigesed koguti pehmete kudedeta ühendusest RNALaterisse 7 mm kaugusel. Seerum koguti südame punktsiooni abil. Ühte vana seerumiproovi ei töödeldud ulatusliku hemolüüsi tõttu enam. Uuringute protseduur, kirurg ja kestus olid identsed. Põlved katlakivi eemaldati 4 nädala jooksul temperatuuril 4 ° C 0, 5 M etüleendiamiintetraäädikhappes pH 7, Hostis kasitletakse liigeseid ja suleti koronaalselt parafiiniga.

Jaotamine, safraniin-O kiire rohelise värvimisega ja histoloogiline punktisüsteem defineeritud kui OA raskus ja ulatus viidi läbi Kohre liigeste ravi pimestatud sõltumatu vaatleja skaalal 1 kuni 6, kasutades OARSI histopatoloogia algatust Jao kõik neli kvadrandit sääreluu mediaalne platoo, lateraalne sääreluu platoo, mediaalne reieluu kondüül, lateraalne reieluu kondüül hinnati eraldi ja lisati iga histoloogilise sektsiooni jaoks.

Statistiliste analüüside jaoks määrati põlveliigese 3—5 lõigu liigeste keskmised punktväärtused kogu sügavuse 4 korral kogu liigeses seega oli võimalik maksimaalne hinne Töövoo eelarvamuste vähendamiseks kasutasime tubakahappe pürofosfataasi Epicenter, Madison, USAet eemaldada potentsiaalsed 5'-korgid, mida leidub mõnel snoRNA-l.

Proove amplifitseeriti 15 tsükli jooksul, segati 3 kogumisse ja valiti suurus. DE analüüs viidi läbi R keskkonnas, kasutades pakendi edgeR Kogu RNA eraldati Hostis kasitletakse liigeseid komplekti abil. Lisati ui lüüsi sidumispuhvrit. Seejärel lisati võrdne maht happefenooli: kloroformi, segati keeristusega ja proove tsentrifuugiti 10 minutit ja vesifaas eemaldati.

Pöördtranskriptaas inaktiveeriti temperatuuril 70 ° C 15 minutit. Amplifitseerimiseks kasutati ABI tuvastussüsteemi, kasutades järgmist protokolli: denatureerimine 5 minuti jooksul temperatuuril 95 ° C, millele järgnes 50 DNA amplifikatsioonitsüklit 15 sekundit 95 ° C ja 45 sekundit anniilimine temperatuuril 62—68 ° C.

Lõõmutamistemperatuur optimeeriti iga snoRNA sihtmärgi jaoks. On hästi avaldatud uuringuid metakarpofalangeaalsete MCP liigese OA muutuste rakendamise kohta hobusel - liigeses, millel on sarnasusi inimese põlveliigesega Uurisime hobuste seerumit normaalsetelt ja MCP OA hobustelt, kes olid kogutud kaheksa normaalse keskmine vanus ± standardhälve 5, 3 ± 2, 1 aastat ja nelja OA 7, 5 ± 1, 0 aastat kastreeritud isase täisveise hobusega surmajärgselt.

Proovid koguti Hongkongi Jockey Clubi eeskirjade kohaselt omaniku nõusolekul ja neid hoiti temperatuuril —80 ° C. OA diagnoos põhines MCP liigesekudede histoloogilisel modifitseeritud Mankin 26 ja sünoviidi punktisummal Statistiline analüüs Histoloogilise punktisüsteemi statistiliseks hindamiseks kasutati mitteparameetrilist Mann-Whitney-U testi.

Histoloogiliste punktisüsteemide vaatlejate vaheline kokkulepe arvutati Coheni kappa koefitsiendi abil www. Statistiline hindamine viidi läbi noorte ja vanade või vanade võltslaste ja vana DMM-i vahel, kasutades GraphPad Hostis kasitletakse liigeseid 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud. Coheni Kappa statistika oli 0, 4, mis viitab õiglasele kokkuleppele.

A safraniin O kiire rohelise pinnaga. Skaalariba, μm. Punane tähistab proteoglükaani. Statistiliseks hindamiseks viidi läbi sõltumatute proovide t-test, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud. Töötlemata, kärbitud lugemiste kokkuvõtted ja järjestuse joondamine hiire snoRNA-dega on vastavalt lisafailides 1 ja 2. Seerumiproovide korral hajuvad rühmituse vale- ja DMM-rühmad 2. Ühiste proovide puhul on ka DMM ja valeproovid eraldatud, kuigi eraldamine pole nii selge, nagu seerumiproovide puhul näidatud.

Lisaks hajuvad 5 DMM-i ühist proovi kaugemale teistest 3.

Abstraktne

Seetõttu võib eeldada, et sellest andmekogumist saab tuvastada haiguse reageerimise väikese RNA. Proovide hierarhiliste korrelatsiooniklastrite soojuskaart joonis 2B kujutab, et proovide ühine ja seerumirühm on snoRNA ekspressioonis väga erinevad.

Lisaks korreleerusid ühisproovid üksteisega palju tihedamalt kui seerumiproovid, mis kinnitavad joonisel 2A näidatud PCA analüüsiga ilmnenud nähtusi. See näitab, et andmete peamised haigusvastused olid tingitud seerumiproovidest. Loodud pikkuse jaotuse graafik loodi mittekodeerivate RNA-de põhiseadusliku erinevuse esiletoomiseks liigese- ja seerumiproovides kiirusega bp või alla selle joonis 2C.

Selle jaoks valiti üks seerum ja üks ligikaudu sama raamatukogu suurusega ühine proov. Liigese- ja seerumiproovide lugemispikkuse jaotuse graafikud näitavad, et liigeseproovide lugemispikkuse sageduse tippväärtus on 22 aluspaari vertikaalne, punktiiriga must joon. Seetõttu on vastavad näited miRNA-dega üldiselt hästi märkustega. Veel üks tipp on märgitud umbes aluspaari juures, mis on kooskõlas mittekodeerivate RNA-dega, mille pikkus on sada aluspaari ja üle selle.

Vastupidiselt on seerumiproovide puhul piigi pikkus 30 aluspaari pikkune vertikaalne, Hostis kasitletakse liigeseid punane joon. A Kolme esimese komponendi 3D-graafik graafiliselt logaritmiga transformeeritud väikese RNA arvukuse andmete põhikomponentide analüüsist.

B Hierarhiliste Hostis kasitletakse liigeseid soojuskaart proovide vahel. Pearsoni korrelatsioonikoefitsientide arvutamiseks kasutati kõigi teadaolevate tuvastatud snoRNA-de logaritmiga transformeeritud väikese RNA ekspressiooniandmeid.

C Kahe tüüpilise liigese- ja seerumiproovi lugemispikkuse jaotuse graafikud. Seega ei saanud me eelnevate teadmiste põhjal määratleda funktsionaalseid kriteeriume snoRNA-de valimiseks valideerimiseks. Geeniekspressiooni on kujutatud voldi induktsioonina kontrolli suhtes st noor või petlik. Statistiliseks hindamiseks viidi log-muundatud andmetega läbi sõltumatute proovide t-test, kasutades GraphPad Prism 5 San Diego ; p-väärtused on näidatud.

Normaalsete doonorite sünoviaalmembraani sünoviidi skoor oli 27 3, 25 ± 2, 3 ja OA doonorite Pakendi geelid osteokondroosist, 25 ± 3, 2. Täissuuruses pilt Arutelu SnoRNA-d on muutumas rakkude funktsioonide olulisteks regulaatoriteks, näiteks alternatiivsed splaissingud 28, metaboolne stress 29 ja haiguse areng; vähi 6, Prader-Willi sündroomi ja autismi 5 korral.

SnoRNA-de ekspressiooniprofiilimise abil, kasutades sügavjärjestust, paljastame uudsed molekulaarsed omadused, mis on seotud liigese vananemise ja OA-ga. Ehkki geeniekspressiooni on hinnatud OA loommudelites, sealhulgas roti eesmise ristmiku transektsiooni 30 ja meniskaalse pisaramudeli 31 ning hiire DMM mudeli 32 puhul, olid need peamiselt valku kodeerivad geenid. Lisaks lõplikule uuringule hinnati nendes katsetes üksikut kudet, peamiselt liigesekõhre.

Lihas-skeleti vananemisel on üksikuid kudesid uuritud 13, OA on protsess, mis hõlmab kogu liigest kui elundit; seetõttu viisime läbi hiire tervete liigeste analüüsi, mis hõlmas kõhre, meniski, subkondraalset luu ja liigesekapslit koos sünoviumiga.

Hiired loetakse luustikküpseks umbes 3-kuu vanuselt teismelise inimese umbkaudne ekvivalentsamas kui kuuline hiir tähendaks 40—aastast inimest Nii kasutasime liigese vanuse mõju uurimiseks kaheksakuuseid vanuseid, mis vastavad 25—aastastele inimese edaspidi kui noored ja kuustele hiirtele edaspidi kui vanad.

Selle uuringu piirangud olid see, et me ei võtnud lisaks DMM-i mudelit kasutusele ka hiirtel.

Lisaks ei olnud noorte vanadus vanusega võrreldes vanadega võrreldes sama vanusega kui vanemas vanuses võlts- ja DMM-i puhul. Praegu ei saa me seda erinevust seletada, kuid kahe kohorta erinevad korpused ja keskkonnad võisid seda mõjutada.

DMM-mudel on vigastusejärgne mudel, kus mõjutatud liigese histoloogilised kahjustused on sarnased inimese Hostis kasitletakse liigeseid ga täheldatuga. Vanadel ja fiktiivsetel hiirtel esines kerget OA-taolist patoloogiat, mis tähendab, et selles vanuses hiired on looduslikult esineva OA omandamise varases staadiumis võrreldavad inimese põlveuuringutega samaväärses vanuses umbes aastased Kuid DMM mudeli mõju süvendas neid muutusi.

SnoRNA- de tuvastamine seerumis on varem näidatud 12, 35, SnoRNA-d on seerumi stabiilsed ja kuigi tavaliselt elavad need tuumas, arvatakse seerumis, on nad identifitseerimata valgukompleksidena Siiski ei ole selge, kas vereringes tuvastatud haigustega seotud RNA-d tulenevad lokaalsetest kudede häiretest ja rakusurmast või kas nad sekreteeruvad aktiivselt lokaalselt eksosoomide või mikroveenide kaudu või on need süsteemne vastus kohaliku koekahjustuse korral 8, 37, See võib sõltuda isegi konkreetsest patoloogiast või konkreetsetest RNA liikidest.