Ravi artriidi liigesed

Liivapaberina toimiv kõhrepind hõõrub ennast kihiti aina õhemaks. Sageli on haigusele iseloomulik leevenduda ja halveneda kordamööda, mis tingib ka ravimite võtmise. Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga Haigust kutsutakse krooniliseks siis, kui asjakohane ravi ei too kaasa täielikku paranemist, vaid nähtude leevendumise ja laboratoorsete analüüside paremad näidud. Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks. Et haiguskulgu kergendada, tuleks tingimata üleliigsetest kilodest vabaneda.

Rahvasuu tahab ekslikult kõiki liigesevaevusi reumaks nimetada. Reumatoloogias tuntakse degeneratiivseid ehk organismi vananemisega seotud ja põletikulisi haigusi, kuid liigesehädade põhjuseks ei ole alati reumatoloogiline haigus, vaid ka spordi või tööga kaasnev ülekoormus ja traumad. Samal teemal Neli tegevust, mis teevad järjekindlalt su liigestele liiga Luude otsi takistab teineteise vastu hõõrumast tugev ja sile kõhr.

Kõhrepind koos liigesevõidega tagab liigutuste sujuvuse, aitab pehmendada liikumisega kaasnevaid põrutusi ning kõhr osaleb ka liigese ainevahetuses.

Liigeseid ümbritseb tugev Ravi artriidi liigesed, mis hoiab koos ja kaitseb liigestuvaid luid ja kõhre, stabiliseerides niimoodi liigest. Luud on omavahel ühendatud tugevate elastsete sidemete ehk ligamentidega. Liigeseid ümbritsevad lihased, mis kinnituvad luule kõõluste abil. Lihased ei ole küll otseselt liigeste osad, kuid võimaldavad omavahel vastaspaaridena töötades liigestel liikuda, sirutuda ja painduda.

Tugevad lihased aitavad kaasa liigeste toestamisele, kaitsmisele ja ka tõhusamale ainevahetusele. Mõistliku koormamise seadus Liigeste pideva mõistliku koormamisega toimub liigesekõhre kokkusurumine ja paisumine. Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ning iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitaineterikast liigesevedelikku. Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus. Alakoormatud või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ning kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ja tugevuse.

Probleemid ükskõik millistes liigesega seotud kehaliikmetes võivad põhjustada liigesevalu või muuta liigese liikuvust. Väga suurt koormust kannavad põlveliigesed, peamiseks kogu keha raskust toetavaks liigeseks on puusaliiges. Kõige liikuvam liiges on õlaliiges, mitmesuguseid igapäevatöid aitavad teha randmeliiges ja väikesed sõrmeliigesed.

Peamiselt nendes, suuremaid koormusi ja olulisemaid funktsioone täitvates liigestes avalduvad ka vaevused. Liigesevaevused võib jagada liigeste ülekoormamise tagajärgedeks, kulumisega kaasnevateks ja põletikulisteks.

Nende kõikide oluline sümptom on valu. Puhkust ja rahu Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ja ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust.

Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi. Kõige vigastustealtim liiges on põlv: põlvetraumad tekivad kõige sagedamini sportides.

Trauma korral on väga oluline mõne ööpäeva jooksul haiget liigest mitte koormata ja vajadusel piirata ka selle liikumist. JIA ja sellega sarnaseid haigusi kutsutakse ka autoimmuunhaigusteks ehk haigus­teks, mille puhul immuunsüsteem töötab organismi enda erinevate elundite, antud juhul peamiselt lii­geste vastu. JIA ja teiste autoimmuunhaigus­te täpset tekkemehhanismi ei teata.

JIA ei ole pärilik haigus, sest see ei kandu otse vanematelt lastele.

Reumatoidartriit | Haiguste ABC - too24.ee

Pärilikkusfaktorid võivad suurendada haigestumisriski. On vähe tõenäoline, et samas peres on kaks juveniilset artriiti põdevat last.

Kui liigesepõletik algab alla aastasel lapsel, kestab vähemalt kuus nädalat — mis eristab seda viiruslike põletike järgselt esinevatest lühiaegsetest liigesepõletikest — ning selle põhjust ei teata ehk siis kui kõik muud liigesepõletikku põhjustavad haigused on välistatud, kasutatakse liigesehaigusest rääkides nime­tust juveniilne idiopaatiline artriit ehk lapseea reumaatiline liigesepõletik.

Seega eeldab haiguse diagnoosimine pikka aega kestnud liigesepõletikku, kus eelteadmiste, arstliku läbi­vaatuse ja laboratoorsete uuringute abil on muud haigused välistatud.

1. Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
2. Foot ravi lipsliidete poletik
3. Kuunarnukite vigastused
4. Marika Jürgenson,
5. Peatada poidla liigesevalu
6. Tunnuseks on pikaajaline liigesepõletik, millega seondub mitmeid üldnähte.
7. Hip valus reie pohjused

Liigesõõnt ümbritsev tavaliselt väga õhuke liigesekelme ehk sünoviaalkelme hakkab paksenema ja täituma põletikuliste rak­kudega. Samal ajal suureneb liigeseõõnes oleva liigesevedeliku hulk ja muutub põletikuliseks. Tagajärjeks on liigese paiste­tus, valu ja liikumispiiratus.

Liigesepõletiku tüüpiliseks tunnuseks on pikema puhkuse järgne liigeste kangus, mida esineb kõige rohkem just hommikuti. Enamasti püüavad lapsed valu leevendamiseks liigest kergelt kõveras hoida. Ravi saamata võib põletik liigest kahjustada kahel viisil: Liigesekelme võib muutuda väga paksuks, sellele tekib pannus, mis kasvab liigese servadest vaba kõhrepinnaga kokku ja katab selle. Edasi kahjustavad aegamisi liigesekõhred ja luud.

Vastas dr Kati Otsa

Liigeste pidev kergelt kõverdatud asend ja vähene liikuvus põhjustavad lihaste ja pehmete kudede atroofiat ehk kängumist, väljavenimist või kokkutõmbumist, mis kõik viivad liigese väärasendini. JIA jagatakse mitmeks alatüübiks. Haigusvorme eristatakse peamiselt selle põh­jal, kas ilmneb ka kogu organismi haigestumise üldnähte nagu palavikku, halba enesetunnet ja sellega kaasuvaid lihas- ja liigesevalusid, nahalöövet ning siseelundite haaratust, või on haigusest haaratud ainult liigesed.

Viimasel juhul jaotatakse haigus alatüüpideks liigeste arvu järgi oligoartriit ehk ühe kuni nelja liigese põletik ning polüartriit ehk viie ja enama liigese põletik. Haiguse alatüüp diagnoositakse esimese poole aasta jooksul avaldunud tunnuste põhjal.

Diagnoosimisel on lisaks haigustunnustele abi laboratoorsetest analüüsidest. Nii suudab arst täpsemalt määratleda, millise JIA alatüübiga on tegu ja kas patsiendil on oht komplikatsioonide, näiteks kroonilise silmapõletiku tekkeks.

Korrapärastest ultraheli- ja röntgenuuringutest võib olla abi haiguse süvenemise diagnoosimisel ja sellest sõltuva ravi planeerimisel. Ravi on iga lapse jaoks individuaalne.

Müstikasaade \

Ravi eesmärgiks on aidata lapsel elada võimalikult normaalset elu ning ennetada liigese- ja elundikahjustusi. Pole õige ravi algusega venitada ootuses, et haigus iseenesest leevendub. Haigus võib küll iseeneslikult leevenduda, kuid varieeruva ja prognoosimata aja järel. Selleks ajaks võivad aga liigestes olla juba välja kujunenud pöördumatud muutused.

Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajaliseks raviks mõeldud ravimeid nimetatakse ka baas- ehk põhiravimiteks. Baasravimeid hakatakse kasutama kohe peale diagnoosi panemist ja neid võib kasutada ka paralleelselt põletikuvastaste ravimitega. Pikaajaline ravi kestab kuid ja vajadusel aastaidki. Enamike pikaajaliste ravimite mõju hakkab ilmnema alles 2—3 ravikuu järel.

Nõuanded teemal: Reumatoloogia

Teadmised sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad? Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates.

Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed. Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis.