Liigeste kerge ravi,

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloogi Karin Laasi sõnul tasub eristada liigesevalu liigesepõletikust. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see ilmneb sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Kui last ravitakse baas- ehk põhiravimitega, tuleks kaitsepookimine elavaid mikroorganisme sisaldavate vaktsiinidega edasi lükata, et vältida nõrgenenud vastupanuvõime tõttu infektsiooniriski. Tavaliselt kahjustuvad pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme põhiliigesed.

Sageli küsitakse, kuidas saavad analüüsid olla korras, kui valu on nii suur, aga nii see ometi on. Protsess on degeneratiivne ja paikne ega põhjusta enamasti organismi üldseisundi muutusi. Põletikunäitajad võivad suureneda, kui lisandub tugev turse ehk liigese mittebakteriaalne põletik.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kuidas selle haigusega toime tulla? Muutusi enam liigesest ära võtta pole võimalik — saab üksnes seisundit kergendada ja piirata haiguse arenemist. Tähtis on võimelda, et liigesed oleksid liikumises. Suurt raskust, sealhulgas keha enda raskust neile siiski panna ei tohi. Mõistlik on hommikul voodis kõik liigesed lahti liigutada.

Harjutusi tuleks teha ka õhtul, näiteks televiisorit vaadates. Hästi sobivad ujumine, kõndimine ja jalgrattasõit. Abivahendeid, sealhulgas liigeseortoose saab osta eripoodidest ja enne nende kasutamist tuleb nõu pidada arstiga.

Kepiga käimist ei maksa pidada häbiasjaks: see pakub tuge ka suvel, rääkimata siis talvisest libedast ajast. Päeva jooksul tuleb võtta endale aega istuda ja puhata.

See leevendab valu, võtab liigestelt koormuse ja võimaldab neil kosuda. Ravi Raviks on vaja kasutada põletikuvastaseid valuvaigisteid, et liigest oleks võimalik liigutada, vältimaks selle jäigastumist.

Liigeste kulumise vastu aitab kõige paremini igapäevane võimlemine

Kindlasti tuleb minna arsti juurde, et valida ühiselt patsiendile sobiv preparaat. Kõhre kaitsmiseks määratakse haigele pika aja vältel glükosamiini ja kondroitiinsulfaati.

Kõige enamlevinud liigesepõletikuhaigus on reumatoidartriit, mis kehva ravi korral võib elu kümne aasta võrra lühendada. Teisalt on oht, et kui liigese kulumise vastu midagi ette ei võta, siis kulub see lihtsalt läbi.

Nii võib kaotada kirjutamise võime, sest käsi ei suuda enam pliiatsit haarata. Sellest, et liigestega on midagi korrast ära, annab märku valu. Nii nagu inimene ei tohiks tunda oma südant ega seedeelundeid, nii ei tohiks ka luud-liigesed valu teha. Reaktiivsed liigesepõletikud võivad tekkida mitmesuguste pisikute toimel. Kroonilist kurgumandlipõletikku põhjustav streptokokk, kõhulahtisust tekitavad salmonella ja yersinia ning eriti sugulisel teel leviv klamüüdia võivad olla reaktiivse liiges- ja kõõlustuppede põletiku vallandajad.

Tõsine probleem on klamüüdiainfektsioon seetõttu, et kulgeb Liigeste kerge ravi varjatult. Klamüüdiast põhjustatud liigesepõletikku on rohkem meestel,? Sageli on süüdi kaitsevahenditeta juhukontakt, kust on toodud infektsioon koju ja millest häbenetakse rääkida oma naisele.? Klamüüdial on vähe sümptomeid: nakatumise järgselt võib urineerides tunda väikest kipitust või valu, ka silmades võib olla kerge põletik, aga kõik need nähud võivad mööduda kiiresti või periooditi korduda.

Mõne nädala pärast tekkivat liigespõletikku või -valu põlvedes, hüppeliigestes või tallakõõluste piirkonnas sageli ei osata seostada klamüüdiaga. Kui kohe arsti juurde minna, on võimalik põletikust lahti saada. Kui mitte, võib poole aasta pärast tulla krooniline liigesepõletik ehk artriit. Aakre kogemus näitab, et pahatihti jõutakse arsti juurde alles siis, kui hoolimata kõikide teadaolevad koduste vahendite äraproovimisest on liiges paistes ja valutab mis kole.

Kui on tegemist klamüüdiaga, peab ravikuuri läbi tegema ka partner, hoolimata sellest, kas tal haigust leitakse või mitte. Oivi Aakre tõdeb, et see on reegel, mida alatasa rikutakse. Kui arst ise partnerile ravimeid välja ei kirjuta, tuleks seda talle meelde tuletada. Klamüüdiat ravivad nii naistearstid, reumatoloogid kui ka teised arstid. Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise.

Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades.

Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema.

Liigesevalu muudab elu põrguks

Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas.

1. Valu liigese artroosis
2. Valus olaliigese ravi
3. Beebi valus polved
4. Juveniilne idiopaatiline artriit | too24.ee

Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha.

Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb Liigeste kerge ravi kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist.

Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus. Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi.

Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul.

Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna.

Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel.

Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist.

Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.

Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.

On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.

Reumatoloog: liigesevalu ravi võiks praegu alata kodustest vahenditest

Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.

Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.

Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Allopurinool on väga tõhus. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane üks tablett nädalas või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Probenetsiid viib kusihappe verest ja kehast kusega välja.

See on hea ravim, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat 1 teelusikatäis 4 korda päevas umbes paari nädala jooksul, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Raskusi võib tekkida, kui ravimid põhjustavad kõrvaltoimeid ja neid ei saa kasutada. Rohkesti puriine sisaldavad ja ainult vähehaaval söödavad toiduained: kala; liha; Liigeste kerge ravi, herned, soja, spargel, seened.

Muud ohtlikud ained: kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu; atsetüülsalitsüülhapet aspiriini sisaldavad palaviku- jt ravimid. Sellesse haigestub igal aastal umbes poolsada täiskasvanut Eestis.

Kõige sagedamini haigestuvad 60—aastased naised ja kõige harvem noored mehed. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik. Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused.

Juveniilne idiopaatiline artriit

Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke.

Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP.

Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest. Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.

Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus.