Haiguse haiguste haigused.

Sellest tulenevalt on ka krooniliste haiguste jälgimine üks perearsti töö kvaliteedikriteeriume, mida haigekassa perearstide töös jälgib. Haiguste arv sõltub definitsiooni täpsusest, mis õigupoolest moodustab haiguse.

Mis on haruldane haigus?

Introduction to occupational diseases Károly Nagy and Ferenc Kudász, National Labour Office - Department of Occupational Health, Hungary Occupational diseases span a broad range of human illnesses, many of which clinically and pathologically are not different from those of non-occupational origins. They are contracted as a result of exposure to risk factors resulting, at least partially, from work activities.

Haruldaseks haiguseks loetakse haigusi, mis võrreldes tavapopulatsiooniga puudutavad väiksemat osa inimesi ja kus mõningad küsimused tulevad esile just nende harulduse tõttu.

Euroopas peetakse haigust haruldaseks, kui selle esinemissagedus on kohta või veel harvem.

Tööga seotud haigused

Haigus võib olla haruldane ühes piirkonnas ja sage mõnes teises piirkonnas. Üheks näiteks on Haiguse haiguste haigused, geneetilise algupäraga aneemia, mis on haruldane Põhja Euroopas kuid suhteliselt sage Vahemere piirkonnas. Samuti perekondlik Vahemere palavik, mis on haruldane Prantsusmaal, kuid on levinud Armeenias.

Esineb ka levinud haiguseid, mille teisendid on haruldased. Kui palju haruldasi haigusi leidub? Kokku on haruldasi haigusi tuhandeid.

Tänaseks on neid avastatud 6 kuni 7 ja uusi haigusi kirjeldatakse meditsiinilises kirjanduses regulaarselt juurde. Haiguste arv sõltub definitsiooni täpsusest, mis õigupoolest moodustab haiguse.

Praeguseni on meditsiini valdkonnas defineeritud haiguseks tervise seisundi muutus, mis avaldub unikaalse sümptomite mustriga ja reageerib konkreetsele ravile. Kas sümptomite mustrit loetakse unikaalseks või mitte oleneb analüüsi täpsusest.

Kategooria:Haigused

Mida täpsem on analüüs, seda rohkem märgatakse väiksemaidki nüansse. Selline komplekssus on esindatud Orphanetis erinevate liigituste kaudu. Millised on haruldaste haiguste päritolu ja omadused? Peaaegu kõik geneetilised haigused on haruldased, kuid mitte kõik haruldased haigused ei ole geneetilise päritoluga.

Tööga seotud haigused - Tööohutus ja töötervishoid – EU-OSHA

Näiteks, leidub ka mitmeid väga haruldasi nakkushaigusi, autoimmuunseid haigusi ja haruldasi vähkkasvaja tüüpe. Tänaseni on paljude haruldaste haiguste päritolu teadmata.

Haruldased haigused on väga tõsised, enamasti kroonilised ja progressiivsed haigused. Paljude haruldaste haiguste puhul on esimesed tunnused ja sümptomid märgatavad kohe peale sündi või varases lapsepõlves.

Selliste haiguste hulka kuuluvad Huntingtoni tõbi, Crohni tõbi, Charcot-Marie-Toothi haigus, amüotroofiline lateraalskleroos, Kaposi sarkoom ja kilpnäärme vähk.

Millised on meditsiinilised ja sotsiaalsed tagajärjed, kui tegemist on haruldase haigusega? Haruldaste haiguste valdkond kannatab nii kliiniliste kui ka teaduslike teadmiste vähesuse all. Pikka aega olid nii arstid, teadlased kui ka suunajad haruldastest haigustest teadmatuses.

Kuni viimase ajani puudusid ka sellealased uuringud ja rahvatervise poliitika. Enamus haruldastest Haiguse haiguste haigused ei ole ravitavad, kuid sobiva ravi ja meditsiinilise hooldusega on võimalik parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga. Muljetavaldav areng on toimunud seoses mõningate haigustega ja see näitab kui tähtis on jätkata tegutsemist.

Kuid samas tuleb siiski veel pingutada nii teaduslike uuringute kui ka ühiskondliku solidaarsuse vallas. Kõik need, kes on mingil moel haruldastest haigustest puudutatud, on silmitsi probleemiga, kuidas leida diagnoos, asjakohane informatsioon ja kohased juhised kvalifitseeritud spetsialistide poole pöördumiseks. Eraldi probleemideks on veel kvaliteetse ravi kättesaadavus, sotsiaalne ja meditsiiniline toetus, efektiivne koostöö haiglate ja perearstide vahel, professionaalne ja sotsiaalne integratsioon ning iseseisvus.

Haruldastest haigusest puudutatud isikud on ka vaimselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt haavatavamad.

Selleks, et neist raskustest üle saada, on tarvis sellekohast poliitikat. Teaduslike ja kliiniliste teadmiste vähesuse tõttu pole paljusid patsiente suudetud diagnoosida.

Need inimesed kannatavad kõige enam sobiliku abi puudumise tõttu.

Mis on haruldane haigus? Haruldaseks haiguseks loetakse haigusi, mis võrreldes tavapopulatsiooniga puudutavad väiksemat osa inimesi ja kus mõningad küsimused tulevad esile just nende harulduse tõttu. Euroopas peetakse haigust haruldaseks, kui selle esinemissagedus on kohta või veel harvem. Haigus võib olla haruldane ühes piirkonnas ja sage mõnes teises piirkonnas. Üheks näiteks on thalasseemia, geneetilise algupäraga aneemia, mis on haruldane Põhja Euroopas kuid suhteliselt sage Vahemere piirkonnas.

Milline on loodetud areng haruldaste haiguste diagnoosimise ja ravi vallas? Kõigi haruldaste haiguste juures on teadusel võimalik leida vastuseid mõningatele küsimustele.

Sadu haruldasi haigusi on nüüdseks võimalik diagnoosida bioloogiliste proovide alusel. Tänu andmebassidele on teadmised mõningate haiguste arengu kohta paranenud. Teadlased töötavad üha enam võrgustike kaudu, et jagada oma uuringute tulemusi, mis võimaldab kiiremat arengut selles valdkonnas.

Euroopa ja ka riiklikel tasanditel koostatud poliitika haruldaste haiguste vallas on loonud väljavaated, mis tekitavad uusi ootusi.